DEKLARASAUN KONJUNTA BA PROPOSTA ORSAMENTU PARLAMENTU NASIONAL TINAN FISKAL 2014

DEKLARASAUN KONJUNTA BA PROPOSTA ORSAMENTU PARLAMENTU NASIONAL TINAN FISKAL 2014 post thumbnail image

Foto Fundasaun Mahein


Fundasaun Mahein, 22 Outubru 2013

Komunikadu Imprensa

Deklarasaun Konjunta Organizasaun Sosiedade Sivil (Deklarasaun kompletu le’e iha ne’e) ne’ebé kompostu husi Luta Hamutuk, Haburas Foundation, Fundasaun Mahein, CEPAD, no TLMDC kona-ba proposta Orsamentu Parlamentu Nasional Tinan Fiskal 2014.

Parlamentu Nasional nu’udar orgaun soberanu ida ne’ebé reprezenta povu ho kompetensia halo nia kna’ar tuir mandatu Konstituisaun RDTL, artigu 95 kona-bá halo lei, no fiskalizasaun ba desizaun polítika. Kompetensia ida ne’ebé maka boot no rigorozu tebes, kuandu funsiona ho maximu, no ami fiar povu Timor-Leste sei hetan benefisiu husi kualker intervensaun ne’ebé deputadu sira foti no desidi ba dezenvolvimentu iha tinan fiskal 2014.

Hanesan sosiedade sivil, ami tenta atu fo ami nia opniaun ba proposta OJE 2014 antes Governu mai aprezenta.
buy viagra sublingual online https://healthcoachmichelle.com/wp-content/languages/en/viagra-sublingual.html no prescription

Orgullu tebes, tanba ami hetan uluk proposta orsamentu PN nian; tanba ne’e ami hakarak hare’e, analiza no hato’o pontu de vista balun, ho intensaun atu kontribui hanoin sira ba excelensia deputadou sira kona-bá planu ne’ebé aprezenta nomos ninia efeitu ba Orsamentu Jeral Estadu.
buy tadalista ct online https://healthcoachmichelle.com/wp-content/languages/en/tadalista-ct.html no prescription

Liu-liu liga ba kna’ar no kompetensia Parlamentu Nasional.
buy cialis black online https://healthcoachmichelle.com/wp-content/languages/en/cialis-black.html no prescription

Kompara ho Planu Asaun Annual tinan 2013 nian, ami hare’e katak laiha esplikasaun detallu ba aprezentasaun lei sira maka atu halo iha Parlamentu Nasional.

Iha Planu Asaun Annual PN 2014 nian ne’e, iha ona esplikasaun ba produsaun no debate ba lei importante sira maka hanesan Lei Anti Korrupsaun, Lei Reparação das Vitimas, Lei Instituto da Memoria no Lei Vitaliçia, Pakote Lei do Governu sobre Regime Espesial dos Bens Imóves, Lei Geral ba Comunicação Social, Pacote de Lei do Poder Local, no seluk-seluk tan.

Maske nune’e, ami hare’e katak Planu Asaun Annual ba lejislasaun sira, PN seidauk hatu’ur kalendariu tuir planu matrix trimestre nian. Signifika katak, defisil ba públiku atu akompañia no fo nia opiniaun ba prosesu lejislasaun ne’ebé sei akontese iha PN iha tinan 2014. Inklui mos defisil ba públiku atu husu akuntabilidade PN ba planu ne’ebé maka trasa tiha ona.

Leave a Reply

Your email address will not be published.

Related Post