Kresimentu Traballador Estranjeiru iha Timor-Leste Ne’ebé La Regulariza

Kresimentu Traballador Estranjeiru iha Timor-Leste Ne’ebé La Regulariza post thumbnail image

Fundasaun Mahein, 30 Abril 2014

Komunikadu Imprensa

Liu husi Mahein Nia Lian Nú 76 (Relatoriu kompletu versaun tetum,pdf), (English Version.pdf) halo análiza ida kona-bá ameasa no impaktu husi invazaun traballador estranjeiru mai iha Timor-Leste. Nu’udar nasaun foun, Governu Timor-Leste halo esforsu maka’as hodi halo investimentu hodi garante dezenvolvimentu ekonomia rai laran inklui kriasaun kampu serbisu ba timor-oan sira.

Governu liu husi Sekretariu Estadu Polítika Formasaun Profesional – SEPFOPE maka responsabiliza oinsa atu bele reduz numeru dezempregu iha rai-laran liu husi polítika formasaun ba timor-oan hodi bele kompete iha merkadu traballu nian. Nune’e mos haruka timor-oan ba serbisu iha estranjeiru liu husi kooperasaun bilateral durante ne’e. Maibe, iha tempu hanesan traballador sira husi nasaun estranjeiru sira mos kontinua nadodon mai iha Timor-Leste hodi okupa serbisu sira ne’ebé timor-oan bele halo.

Buat hirak ne’e akontese relasiona ho fatór importante sira ne’ebé konsidera hanesan kauza ba kresimentu traballador estranjeiru iha Timor-Leste maka hanesan seidauk establese sistema “Kontrolu “Database Online” ne’ebé integradu entre postu Serbisu Migrasaun sira iha fronteira, Portu no Aero Portu mai nasional nu’udar obstaklu ida iha nivel kontrolu nian. Nune’e mos frakeza Timor-Leste ne’ebé durante ne’e aplika sistema “Abandonadu Voluntariu” ba sidadaun estranjeiru ne’ebé viola vistu ne’ebé aplika sai nu’udar fatór ida ne’ebé fortifika ejistensia traballador estranjeiru iha rai-laran hodi buka serbisu.

Iha parte seluk mos kestaun involvimentu oknum instituisaun estadu nian hodi fasilita sidadaun estranjeiru hodi hetan serbisu maske uza vistu turista. Hanesan kazu 2012 ne’ebé involve direta husi oknum Gabineti Inspesaun Jeral Traballu iha SEPFOPE no Miniteriu Turizmu hodi fasilita sidadaun Filipina hetan serbisu iha instituisaun Estadu nian. Inklui mos Emprezariu Lokal sira ne’ebé manan tender projeitu konstrusaun iha rai-laran maioria halo rekrutamentu ba ema estranjeiru. Buat hirak ne’e sai kestaun pretenete ne’ebe kontribui ba kresimentu traballador estranjeiru iha Timor-Leste.

Tanba ne’e presiza iha polítika kontrolu ne’ebé diak atu nune’e bele minimiza impaktu no ameasa husi traballador estranjeiru ne’ebé to’o ohin loron kontinua nadodon mai iha Timor-Leste. Tanba, prezensa traballador estranjeiru hodi okupa fatin serbisu ba timor-oan sira bele hamosu tensaun konflitu ne’ebé sai tentativa establidade nasional. Enkuantu, timor-oan kontinua sai bainaka iha nia rain, la hetan oportunidade kampu serbisu bele inklina an iha grupu geng, involve iha droga, fasil hetan rekruta husi Grupu Krimi Organizadu hodi estraga siguransa nasional.

Rekomendasaun

1.Rekomenda ba Governu atu kria sistema kontrolu integradu ida husi Serbisu Migrasaun, SEPFOPE, Ministériu Negosiu Estranjeiru hodi regulariza sidadaun estranjeiru ne’ebé tama iha Timor-Leste buka serbisu tuir vistu ne’ebé aplika.

2. Rekomenda ba Governu atu instala sistema kontrola database iha funsionamentu Serbisu Migrasaun nian hodi apoiu informasaun ne’ebé sufisiente ba instituisaun Siguransa hodi kontrola movimentu sidadaun estranjeiru iha Timor-Leste.

Atu hatene kle’an liu kona-bá asuntu ne’e bele kontaktu:

Nélson Belo
Diretur Ezekutivu
Telephone: +670 7737 4222 ka 7756 1184
Email: direktor.mahein@gmail.com
Website: www.fundasaunmahein.org

12 thoughts on “Kresimentu Traballador Estranjeiru iha Timor-Leste Ne’ebé La Regulariza”

  1. Hau pesoal apoia opiniaun husi Fundasaun Mahein nian hodi husu ba governu hodi Regulariza Trabalhador Estranjeirus ne’ebe agora daudaun mai iha nasaun TL. se enkuantu ita nia governu tarde regulariza, ema trabalhador estranjeirus fasil los tama mai Timor leste domina hotu ita nia fatin sentru loke negosiu ; hanesan kios, fa’an iha estrada ninin, loja supermerkadu, otel ect. aban bainrua ita nia governu bele empresta fali osan ba sira, idanee sira mos impoin sira nia interese. perigu liutan Timor oan sira labele kompete ho sira!!! tanba ema sira nee mai, sira iha ona abilidade teknika servisu nian nomos abilidade orsamentu, kompara ho ita maluk Timor oan sira ne’ebe mak abilidade teknika servisu sei menus no abilidade orsamentu mos menus. ejemplu Timor oan sira mak ba servisu iha rai liur, ema nia Estadu ka Governu halo kontrola mak’as no aplika taxa ba hela fatin no seluk tan mak’as.Ita persija halo advokasia mak’as ba assuntu ida-nee. Obrigado

  2. Obrigado ba FM nia hanoin hodi produs relatoriu ida ne’e nudar parte ida hodi halo advokasia ba sosiadade no governu konaba kestaun traballador estranjeiru iha TL. Parabens FM

    1. Ne Los duni FM..Nebe ami husu ba FM belle kolia MAKAAS Ba SAFOPE,
      Ema estranjeiro sei manda nafatin ita,,,,padahal ita hare’e serbisu nebe iha ita nia rain,ita bele halo hnsan sira hallo….nusa mak lble uja ita timor oan??

  3. w nia hare ba iha priblema ida ne, ita iha falhansu bot ida mak: SEFOPE laiha politika ida nebe diak ho MOPK. Tamba wainhira iha kompanhia bot balu nebe manan tanderizasaun, sira utiliza sira nia ema rasik. no MOP nonok deit, i SEFOPE mos laiha komentariu ba kazu refere. Hanoin mak hanenus dezempregu liu husi haruka ema ba rai liur, no rezultadu ba ema nebe ba servisu, fila mai timor ema ne iha osan ona laiha tan politika atu haruka sira halo buat ruma hanesan fahe esperensia nebe iha ba maluk nebe la ba, ou implementa liu husi pratika. tamba ne haruka sira ba rai liur no fila mai amenta tan dezempregu iha rai laran.
    Tamba ne w sugere ba SEC SEFOPE no MOPK, wainhira iha denderizasaun internasional sira nebe iha ita tenke iha akordu ida atu 50% ema eatrangeiro no 50% ema timor oan. atu nune iha equilibriu ba iha servisu no iha partte seluk osan nebe kompanhia sira hetan metade fo fali mai ita timor oan atu sirkulasaun osan refere iha ita nia rain hodi halo dezenvolvimentu ba iha nasaun doben ida ne. Ikus mai reduz ona dezempregu iha tl.

  4. Da’uluk hakarak fo obrigadu no parabens FM nia serbisu, nebe durante ne’e halo monitorizasaun ba kna’ar seguransa nian.

    Iha ne’e, hau hakarak hato’o mos hanoin ruma kona-ba seguransa ba trabalhador sira nebe hala’o serbisu iha kompanhia sira nebe constroe hela estrada, liu-liu iha Dili laran. kuaze projetu ba estrada iha Dili laran, durante oras serbisu, iha fatin serbisu nian nebe movimentu ho kareta (transporte), iha fatin serbisu sira ne’e la iha sinais ruma nebe hatudu katak iha fatin refere ema halo daudaun estrada/serbisu. tuir hau nia hare katak buat sira hanesan nee Ministerio nebe iha kompetente tenke fo orientasaun ba kompanhia sira atu tau sinais uma iha fatin nebe movimentu ho serbisu,nune transporte nebe mak liu bele hatene katak iha fatin sira ne’e ema halo hela serbisu, atu nune transporte sira ne’e bele iha atensaun. por acaso sinais sira nee bainhira laiha bele resulta asidente ruma. por exemplu husi dirasaun toko baru mai jacinto, dirasaun UNTL ba Ministeriu da Justica to EDTL no iha fatin sira seluk tan.

Leave a Reply to asCedtmq95b Cancel reply

Your email address will not be published.

Related Post

Pareser ba Komisaun B Parlamentu Nasional kona-ba Prioridade sira ba Setor Defeza, Seguransa no Negósiu Estranjeiru iha Proposta Lei OJE 2024Pareser ba Komisaun B Parlamentu Nasional kona-ba Prioridade sira ba Setor Defeza, Seguransa no Negósiu Estranjeiru iha Proposta Lei OJE 2024

Foto : Tatoli Loron 9 Outubru 2023 Iha loron 29 Agostu 2023 Konsellu Ministru aprova kalendáriu preparasaun Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2024 ne’ebé aprezenta hosi Ministra Finansa. Iha loron 12

Enkontru Diálogu Komunitáriu iha Cova Lima no Viqueque: komunidade preokupa igualdade jéneru, konflitu no marjinalizasaun sósio-ekonómikuEnkontru Diálogu Komunitáriu iha Cova Lima no Viqueque: komunidade preokupa igualdade jéneru, konflitu no marjinalizasaun sósio-ekonómiku

Foto : Fundasaun Mahein Enkontru Diálogu Komunitáriu ne’ebé Fundasaun Mahein organiza iha munisípiu sira hanesan mekanizmu importante atu rekolla informasaun kona-bá dezafiu sira ne’ebé komunidade marjinalizadu sira enfrenta dadaun. FM