imajen: Internet 2025
Fundasaun Mahein (FM) preokupa tebes ho informasaun falsu, desinformasaun no “hoax” ne’ebe buras iha Timor-Leste. Durante tinan hira ona, FM nia observasaun ba insidente sira ne’ebe repete ba beibeik iha ne’ebe informasaun falsu sira sirkula ho lalais iha plataforma mídia sosiál nian, atu provoka konflitu no instabilidade, ne’ebe hamosu tauk no hirus, no vitimiza grupu vulneravel sira. Informasaun falsu sira ne’e – ne’ebe dala barak bolu “notísia falsu” ka “hoax” iha sosiedade Timor-Leste – sai nu’udar risku boot ba estabilidade sosio-polítiku, direitus umanus no responsabilidade demokrátika.
Informasaun falsu iha Timor-Leste dala barak liga ho konflitu komunitáriu, rivalidade entre lider polítiku sira no lalaok instituisaun estadu nian. Ida ne’e sai preokupasaun boot tanba Timor-Leste nia istória nakonu ho konflitus no instituisaun demokrátiku sira sei frajil nafatin. Notísia falsu ka ezajeradu bele hamosu hirus, ódiu ka violénsia, liu-liu informasaun sira ne’ebe ligadu ho asuntu polítiku sensitivu sira, hanesan afiliasaun partidu ka ema nia hahalok durante tempu rezisténsia. Ita nia esperiénsia konaba konflitu, instabilidade no fallansu instituisaun estadu hanorin ita atu la bele ignora risku husi informasaun falsu ka boatus, liuliu tempu agora iha ne’ebe teknolojia dijitál komunikasaun avansa lalais ona.
Problema informasaun falsu ne’e iha Timor-Leste la’ós buat foun. Durante Indonézia nia okupasaun durante tinan barak nia laran, ita nia sosiedade hetan influénsia husi ambiente teror, deskonfiansa no informasaun segredu. Timor-oan sira moris iha dezkonfiansa nia laran tanba informadór no espiaun barak iha sosiedade nia leet. Rumor ka boatus sufisiente atu kaer, tortura ka oho ema ida.
Tuir FM nia haree, esperiénsia okupasaun no rezisténsia iha pasadu influénsia maka’as oinsá povu Timor simu no fahe informasaun ba tempu ohin loron nian. Notísia sira ne’ebé halo tauk ka sensasionál, dala barak ema fiar lalais no fahe ba ema barak. Tanba ne’e hamosu naran halimar “Rumor-Leste”.
FM fiar katak nível edukasaun no literasia dijitál ne’ebe sei fraku mos influénsia ba problema informasaun falsu sira ne’e. Bainhira ema uza mídia sosiál ho irresponsavel no la krítiku, ne’e hatudu nível koñesimentu no konxiénsia ne’ebé sei limitadu. Timor-oan barak fahe posting sira maibé la halo verifikasaun katak informasaun ne’e loss no ladun konsidera risku ka impaktu. Só ema ida-rua deit mak husu: Informasaun ne’e kredível ka lae? Sé maka hetan benefísiu bainhira hau fiar ka fahe informasaun ne’e?
Ezemplu importante ida boatus ne’ebe hamosu pániku ne’ebe akontese iha tinan 2004 bainhira boatus konaba tsunami akontese iha Dili. Maske kapitál la iha risku, ema barak komesa tauk no ema rihun ba rihun halai ba foho. Krize 2006 nian mós envolve boatus, informasaun sala no dezinformasaun kona-ba sé maka ataka sé. Iha tempu COVID-19, notísia sensasionál sirkula hodi provoka tauk, maibé ikus mai falsu ka ezajeradu.
Kestaun seluk ne’ebe halo FM preokupa mak informasaun falsu konaba oportunidade finanseira ka vaga servisu iha rai li’ur. Ema barak lakon osan liu husi SMS ka posting mídia sosiál ne’ebé promete retornu lalais ba investimentu. Juventude Timor-oan barak frustradu tanba falta oportunidade empregu formál iha rai-laran, no sai vulnerável tebes ba promesa empregu iha rai-liur. Trafikante sira no rede rekrutamentu sira aproveita ema nia hakarak ne’e hodi fahe notísia falsu iha mídia sosiál. “Oportunidade” atu ba servisu iha rai li’ur dala barak hamosu esplorasaun no tráfiku umanu. Nune’e, ema nia vulnerabilidade ba informasaun falsu prejudika indivídu no família sira, no mós hafraku estabilidade no dezenvolvimentu sosiál iha rai laran.
Importante atu komprende diferensia entre informasaun falsu – informasaun sala ne’ebe fahe sein intensaun atu bosok ema seluk – no dezinformasaun, ne’ebé fahe ho intensaun atu lohi ka manipula ema seluk. Iha Timor-Leste, atór balu bele fahe informasaun falsu sira ho intensaun dezakredita ema polítiku sira, membru governu ka grupu opozisaun ruma.
Klaru katak iha mundu tomak dezinformasaun hanesan instrumentu ida ne’ebé atór polítiku sira sempre uza. Iha ita nia istória rasik, dezinformasaun sai hanesan kilat boot iha funu laran: antes Indonézia invade no durante okupasaun militár durante tinan 24, atór esterna sira fahe informasaun falsu hodi hamosu konfuzaun no instabilidade iha sosiedade nia leet. FM lakohi sujere katak estratéjia ida ne’e sei kontinua iha Timor-Leste iha tempu ohin loron. Maibé, ita nia esperiénsia iha pasadu tenke sai hanesan lisaun ida konaba oinsá dezinformasaun bele ameasa estabilidade no soberania nasionál.
Fatór seluk ne’ebe maka oinsá líder polítiku sira komunika ba malu. FM hakerek ona konaba oinsá retórika polítika iha Timor-Leste dala barak inflamatóriu, insultu no provokativu demais. Líder sira dala barak hatun no ataka opozisaun, ne’ebé enkoraja públiku odi no la fiar ba malu. Nune’e, lidér sira dada povu nia atensaun ba drama entre líder sira, atu povu haluha kestaun importante sira hanesan dezempregu, dezigualdade sosiál, korrupsaun ka prestasaun servisu ne’ebé la diak. Nune’e elite sira bele fahe populasaun no proteje sira nia pozisaun rasik, maske sidadaun sira kontinua frustradu ho governu no lidér sira.
Informasaun sala no dezinformasaun sai hananesa preokupasaun boot, maibé FM mós preokupa konaba resposta husi estadu ne’ebe tenta atu taka dalan ba informasaun. Iha nasaun barak, governu kria lei atu kontra “notísia falsu”, “diskursu ódiu sira ka “difamasaun”. Dala barak, governu sira uza lei atu bandu krítika lejítimu no taka opozisaun nia lian. Iha Timor-Leste, proposta foin lalais ne’e atu hametin kontrollu ba informasaun no diskursu hamosu krítikas husi parseiru internasionál sira no grupu sosiedade sivíl sira. Iha 2021, pur ezemplu, membru ONU sira no grupu direitus umanus hato’o preokupasaun konaba lei ne’ebe propoin relasiona ho difamasaun no krimi sibernétika. Sira fó avizu katak lejislasaun ne’ebé dezeña la kuidadu bele hafraku liberdade espresaun no limita debate demokrátiku. Ne’e mos akontese iha fatin seluk iha ne’ebé lei ho intensaun atu kontra dezinformasaun, ikus mai kriminaliza disidentes sira, inklui iha estadu ho instituisaun demokrátiku ne’ebe forte.
Timor-Leste luta durante tinan barak atu asegura ita nia liberdade demokrátika, no FM haree la bele hafraku liberdade fundamentál sira ho razaun atu “kombate informasaun falsu no dezinformasaun”. Liberdade espresaun no direitu atu kritika estadu ne’e direitu umanu esensiál. Bainhira estadu tenta atu kriminaliza ema nia koalia atu “prevene hoax”, ne’e ameasa boot liu ba ita nia demokrasia kompara ho hoax ne’e rasik.
Susar atu rezolve dezafiu informasaun falsu no dezinformasaun ne’e liu husi bandu ka limita espresaun. Timor-Leste presiza adopta programa ida ne’ebe pro-ativu no inkluzivu hodi kombate informasaun falsu no dezinformasaun. FM rekomenda asaun sira tuir mai ne’ebe hamutuk bele hasoru kestaun kompleksu no sériu ida ne’e:
- Kampaña literasia dijitál: Governu, eskola, sosiedade sivíl no organizasaun jornalista sira tenke servisu hamutuk atu promove literasia dijitál. Sidadaun sira tenke hetan treinamentu konaba oinsá avalia fonte informasaun, verifikasaun faktus no konsekuénsia sira husi fahe informasaun online. Literasia dijitál mós esensiál ba inkluzaun no dezenvolvimentu ekonómiku tanba xave atu proteje demokrasia, direitus umanus, páz no estabilidade.
- Hanoin krítiku iha edukasaun: Timor-Leste nia sistema edukasaun sei domina husi métodu hanorin no aprendizajen ne’ebé antigu, la tau estudante sira iha sentru, no la konsege promove envolvimentu ativu no hanoin krítiku. Tenki hametin kurríkulu iha eskola no universidade sira atu promove pensamentu krítiku no abilidade analítikal, hanorin foin-sa’e sira oinsá analiza informasaun, kestiona autoridade no distinge entre faktu no opiniaun.
- Konxiénsia públika konaba étika no responsabilidade iha mídia sosiál: Tenke implementa kampaña edukasionál sira hodi hanorin públiku konaba responsabilidade sosiál no étika iha hahalok online. Programa tenke kobre kestaun intimidasaun sibernétika no asédiu sibernétika, utilizasaun ho responsável ba aplikasaun mensajen nian, protesaun dadus no privasidade, no fraude online.
- Apoia jornalista sira no proteje liberdade mídia nian: Jornalizmu ne’ebé forte, bazeia ba faktus, krítiku no independente maka solusaun diak liu ba informasaun falsu ka boatus. Nune’e, ita tenki apoia kapasidade jornalístika no proteje liberdade mídia nian atu asegura públiku bele asesu ba informasaun ne’ebé loos.
- Diálogu no diskusaun: Intelektuál, ativista no líder komunitáriu sira tenki fasilita debates públiku ne’ebé nakloke, informadu no onestu konaba asuntu “hoax” no dezinformasaun ne’e. Liu husi diskusaun públiku ita bele buka solusaun ne’ebé apropriadu ba ita nia situasaun, atu nune’e hametin prinsípiu demokrasia no direitus umanus.
Konkluzaun
Asuntu informasaun falsu, dezinformasaun no “hoax” iha Timor-Leste sai ameasa ba estabilidade sosiál no polítika. Ne’e tanba informasaun falsu estraga povu nia fiar ba malu, hamosu divizaun no kria espasu ba manipulasaun husi atór polítiku sira. Iha tempu hanesan, bainhira ita kria lei arbiru deit ne’e risku atu hafraku liberdade sira ne’ebé fundamental ba ita nia Repúblika Demokrátika.
Fundasaun Mahein fiar katak dalan diak liu atu kombate problema kompleksu sira ne’e la’ós atu sensura ka bandu, maibe liu husi edukasaun, sensibilizasaun no empoderamentu. Karik ita haforsa literasia dijitál, hametin hanoin krítiku no enkoraja hahalok online ne’ebé responsável, ita bele hamenus risku sira husi informasaun falsu no mos prezerva liberdade no direitu báziku sira. Literasia dijitál mós hanesan fundasaun ida ba dezenvolvimentu ekonómiku no oportunidade inkluzivu. Bainhira sidadaun sira bele uza teknolojia dijitál ho másimu, Timor-Leste nia demokrasia sei forte liu no ita nia dezenvolvimentu ekonómiku sei inkluzivu liu.
Ami hein katak artigu ida ne’e bele kontribui ba debates públiku konaba tópiku importante ida ne’e. Karik públiku koalia ba malu ho konstrutivu, bele hamosu solusaun ba jestaun informasaun sira ne’ebé garante estabilidade no tane aas valór demokrátiku sira. Se ita halo nune’e, ita onra ita nia luta pasadu ba liberdade no direitus umanus, no asegura futuru ida ne’ebé bazeia ba direitu no responsabilidade koletivu.