Funsionariu Sivil barak servisu iha instituisaun PNTL, Segredu Siguransa Nasional Ameasadu”. (Independente, 03 Febreiru 2012).
Foin lalais ne’e, iha publikasaun ida liu husi media imprime Independente ne’ebe kestiaona konaba segredu servisu nasional instituisaun Polisia Nasional Timor-Leste hetan ameasadu.
buy sinequan online https://pridedentaloffice.com/wp-content/languages/en/sinequan.html no prescription
Publikasaun ne’e fiar katak bele hamosu perguntas boot iha sosiadade nia leet.
buy amoxil online https://pridedentaloffice.com/wp-content/languages/en/amoxil.html no prescription
Inklui Fundasaun Mahein (FM). Liu husi biban ida nee, FM hakarak hatama kanuru tohar (ninia analiza) oituan konaba Segredu Seguransa Nasional PNTL ne’ebe ameasadu. FM hanesan sosiadade sivil ne’ebe durante ne’e halo monitorizasaun, peskiza no advokasia ba seitor defeza no siguransa hakarak segredu servisu nasional PNTL tenki asegura ho diak iha institusaun ne’ebe refere.
buy kamagra gold online https://pridedentaloffice.com/wp-content/languages/en/kamagra-gold.html no prescription
Tuir Fundasaun Mahein nia hanoin katak koalia konaba segredu iha oin rua; katak segredu servisu nasional nian balun bele loke ba publik no iha balun ne’ebe konsidera Confidential duni atu labele loke ba publiku. Maibe wainhira sai problema karik kuandu informasaun ne’ebe mak lolos la’os sai konsume ba publiku maibe ikus mai publiku bele hetan asesu ba segredu hirak nee.
Tuir FM nia hanoin Segredu hirak ne`ebe naksulin sai iha publiku nia leet pelemeus tuir iha razaun fundamental hirak tuir mai ne’e: Primeiru; Rekursu Umanu: Bazeia FM nia monitorizasaun ne’ebe identifika katak provezoriamente, ema ne’ebe servisu iha parte Information Technology (IT) barak liu membru UNPOL no ema sivil sira tanba ne’e bele hafasil segredu siguransa nasional PNTL nia daet ba publiku. Segundu; Nune’e mos servisu iha Divizaun Administrasaun ne’ebe maioria mai husi ema sivil ne’e mos habiban segredu siguransa nasional PNTL sulin to’o iha publiku.
Terseiru; Mentalidade membru PNTL atu rai segredu: parte ida ne’e mos bele kontribui hodi halekar segredu siguransa nasional PNTL tanba membru PNTL nia mentalidade seidauk diak hodi bele asegura segredu servisu PNTL nian. Ezemplu ida, membru PNTL ida bele konta segredu ba nia maluk ka belun ne’ebe diak (han, hemu no fuma hamutuk) otomomatikamente membru PNTL ne’e sei fo informasaun ne’e ba nia maluk ne’ebe refere, maske informasaun ne’e konsidera nudar segredu siguransa nasional PNTL nian.
Bazeia ba argumentu hirak iha leten, Fundasaun Mahein hakarak sujere ba instituisaun PNTL atu bele kria sentru ba segredu seguransa nian tanba sentru ne`e importante atu rai segredu seguransa nasional nian no taka ba publiku atu labele asesu arbiru deit. Maibe, karik pesoal ka komunidade ruma ne’ebe mak hakarak asesu ba sentru siguransa nasional tenki hetan autorizasaun husi komandu ou Ministeriu ne’ebe kompetente.
Sikun seluk, Fundasaun Mahein hakarak rekomenda, Governu ho PNTL atu fo perioridade ba kapasitasaun membru PNTL iha administrasaun, liu-liu konaba IT atu bele jere rasik sistema informasaun ka segredu siguransa PNTL nian ho efisiente no efikas. Tanba, tuir FM ho formasaun ba membru PNTL ne’e bele asegura segredu siguransa nasional PNTL nian ho diak.
Seluk mos, tuir FM nia hanoin katak ho formasaun no kapasitasaun ba membru PNTL iha area spesifiku IT nian ne’e bele ajuda instituisaun PNTL atu maneija rasik ninia segredu ne’ebe sei defisil atu sulin sai ba komunidade nia leet. (FG).
1 thought on “Tanba Sa Segredu Siguransa Nasional PNTL Ameasadu?”