Imajen: AP liu-husi World Politics Review
Iha fulan Outubru nia rohan, Timor-Leste tama ba Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN) nu’udar membru da-sanulu resin ida. Desizaun atu admite Timor-Leste tama ba iha bloku rejionál ne’e hanesan pasu diplomátiku boot ida no inísiu faze foun ida iha Timor-Leste nia integrasaun rejionál. Timor-Leste tama ba ASEAN ne’e mós dada atensaun rejionál no internasionál tanba Timor-Leste nia pozisaun jeopolítika ne’ebé úniku iha rejiaun Sudeste Aziátiku no Indo-Pasífiku. Timor-Leste nia importánsia la’os bazeia deit ba rekursu naturál, populasaun ka kbiit merkadu, maibé husi fatór rua seluk – konaba lokalizasaun no istória polítika.
Jeografikamente, Timor-Leste hela entre rejiaun Sudeste Aziátiku no Oseánia, no entre Oseanu Índiku no Oseanu Pasífiku. Tasi Ombai-Wetar (Ombai Wetar Strait), ne’ebé liu iha kosta norte entre Dili ho Ataúro, maka kanál marina ida husi kanál tasi klean rua ne’e deit ne’ebé liga Oseanu Pasífiku no Oseanu Índiku ne’ebé bele akomoda submarinu nukleár sira ne’ebé luku ba tasi okos (submerjidu). Ida-ne’e halo Timor-Leste sai parte korredór marítima ne’ebé importante tebes iha estratéjia naval globál, liu-liu ba nasaun marítima bo’ot sira hanesan Estadus Unidus, Xina no Austrália ne’ebé kompete malu iha Indo-Pasífiku.
Polítikamente, Timor-Leste reprezenta ezemplu boot ida konaba intervensaun konstrusaun estadu internasionál. Dezde tinan 1999, nasaun ida ne’e sai hanesan fokus ba programa sira ONU nian no doadór sira ho eskala boot ne’ebé ho objetivu atu harii instituisaun demokrátika, protesaun direitus umanus no estadu de direitu. Ba parseiru internasionál sira, Timor-Leste konsidera nu’udar “susesu” boot hanesan nasaun ki’ik ida ne’ebé hetan independénsia liu husi luta, no sustenta páz liu husi harii instituisaun, no hetan apoiu maka’as husi rai liur atu atinje buat rua ne’e.
Fatór jeográfika no polítika sira ne’e koloka Timor-Leste iha kruzamentu ida entre Ázia ho “ Politika osidente ”, no entre Oseanu Índiku no Pasífiku. Nune’e mos, fatór rua ne’e esplika tanba saida mak Timor-Leste sai fatin kontestasaun jeopolítika no jeoekonómika ne’ebé aumenta dadaun ne’e.
Jeopolítika no Jeoekonomia iha Timor-Leste
Ho liafuan simples, “jeopolítika” signifika oinsá fatór jeografia, podér no interese seguransa nian influénsia ba relasaun entre estadu sira. “Jeoekonomia” signifika oinsá nasaun sira uza instrumentu ekonómika sira hanesan komérsiu, investimentu no finansas hodi atinji objetivu polítiku ka estratéjia sira.
Dezde independénsia, Timor-Leste sai hanesan fatin ida ne’ebé iha kontestasaun jeopolítika no jeoekonómika maka’as no kontinua buras ba bebeik. Parseiru sira husi “ polítiku osidental”, inklui Austrália, Nova Zelándia, Estadus Unidus no Uniaun Europeia, investe maka’as iha kooperasaun seguransa nian, instituisaun estadu nian, eleisaun no programa direitus umanus nian. Iha tempu hanesan, Xina aumenta ninia prezensa liu-husi projetu infraestrutura sira, komérsiu, konstrusaun gratuita edifísiu governu sira, no investimentu iha peska no turizmu ne’ebé sei iha faze proposta. Diferensa sira iha forma kooperasaun sira-ne’e reflete, iha parte ida, vizaun ne’ebé la hanesan kona-ba Timor-Leste nia dezenvolvimentu institusional no ekonómiku, no reflete mós parseiru esternu rasik nia interese estratéjiku.
Kleur ona Timor-Leste tenta atu balansu relasaun esterna sira ne’e hodi evita dependénsia ba parseiru ka bloku ida de’it, no estratejia ida ne’e sai pilár sentrál ba ita nia polítika esterna. Timor-Leste tama ASEAN aumenta tan kompleksidade, tanba loke oportunidade foun ba kooperasaun maibé mós kria espasu ba presaun jeopolítika no ekonómika foun.
Adezaun ba ASEAN: Benefísiu Estratéjiku no Kompromisu sira
Observadór balun fiar katak bainhira Timor-Leste sai membru ASEAN, ita bele hetan protesaun husi risku husi kompetisaun podér entre nasaun boot sira, tanba ASEAN nia papél importante ida mak atu halo balansu entre interese rejionál sira liu-husi diálogu multilaterál, kooperasaun seguransa no integrasaun ekonómika.
Posibilidade mós Austrália apoia Timor-Leste atu tama ASEAN atu nune’e bele hamenus Austrália nia “todan seguransa” iha Timor-Leste. Austrália nia preokupasaun konaba Timor-Leste nia instituisaun sira ne’ebé sei frajil no abilidade atu navega kompetisaun jeopolítika rejionál sai hanesan fatór prinsipál ne’ebé influénsia nia kooperasaun seguransa ho Timor-Leste relasiona ho defeza, polisiamentu no intelijénsia. Husi Canberra nia perspetiva, Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN bele transfere parte responsabilidade ba Timor nia estabilidade interna ba ASEAN. Nune’e mos ASEAN nia interese atu mantein balansu rejionál bele limita influénsia Xina nian iha Timor-Leste.
Husi elite Timor sira nia perspetiva, sira bele haree adezaun ba ASEAN hanesan dalan ida atu hamenus dependénsia ba seguransa ba Austrália, tanba sei iha deskonfiansa relasiona ho Austrália nia apoiu ba okupasaun militár Indonézia nian, no mós negosiasaun no espionajen kona-ba Greater Sunrise.
Ba Timor-Leste, adezaun ba ASEAN lori vantajen seluk tan. Estadu membru ida-idak bele “inklina” ba parte ida ka parte seluk iha rivalidade podér globál sira, ASEAN rasik konsidera nu’udar entidade jeopolítika importante ida. Iha orden internasionál multipolar ne’ebé forma dadaun, bele haree ASEAN hanesan “pólu” ida iha rejiaun ho nia norma no instituisaun rasik. Tanba ne’e, adezaun ba ASEAN bele aumenta Timor-Leste nia autonomia no lejitimidade iha enkuadramentu rejionál ne’ebé koezivu. Maske analista balun dehan katak bazeia iha ASEAN hato’o preokupasaun konaba oinsá Timor-Leste nia relasaun besik ho Xina sei fó impaktu ba ASEAN nia relasaun interna, sira nafatin optimista katak ASEAN bele tahan no jere impaktu sira ne’e.
Iha tempu hanesan, integrasaun iha ASEAN mós signifika katak Timor-Leste tenke adapta an ba realidade polítika no ekonómika rejiaun nian ne’ebé kompleksu tebes. Timor-Leste sei presiza aliña nia polítika sira ho ASEAN nia prosesu foti desizaun bazeia ba (ASEAN Sentralistiku) konsensu . Modelu ida ne’e bele limita espasu ba diplomasia independente konaba asuntu balun, pur-ezemplu Timor-Leste nia advokasia konaba asuntu rejionál sira hanesan tranzisaun demokrátiku iha Myanmar.
Kultura Polítika Timor no Identidade Nasionál iha ASEAN laran
Atu komprende implikasaun jeopolítika husi adezaun ba ASEAN, ita tenke ezamina persepsaun esterna konaba Timor-Leste nia sistema polítiku rasik. Dezde independénsia, entidade internasionál barak deskrebe Timor-Leste hanesan “nasaun mais demokrátiku iha Ázia”. Diplomata, ajénsia doadór no mídia internasionál sira repete beibeik istória ida ne’e. Perspetiva ida ne’e normalmente refere ba Timor-Leste nia protesaun konstitusionál sira konaba liberdade espresaun no reuniaun. Maibé ideia ne’e mós influénsia husi Timor-Leste nia orijen nu’udar projetu “konstrusaun estadu” (state-building) ne’ebé lidera husi ONU no mos kooperasaun ho nasaun demokrátiku liberál sira. Nune’e sira konsidera Timor-Leste hanesan parte ida komunidade mundiál nasaun demokrátiku sira, istória susesu morál ida ne’ebé diferente husi rejime sira ne’ebé “autoritáriu” liu iha rejiaun. Ba líder Timoroan sira, parseiru osidentál ho ajénsia dezenvolvimentu sira, narrativa ida-ne’e lejitima prosesu harii estadu pós-independénsia, no mós sustenta konfiansa doadór sira nian no eleva Timor-Leste nia pozisaun iha fórum internasionál sira.
Timor-Leste nia imajen nu’udar estadu ida ne’ebé “demokrátiku” tebes, maske parte ida los, maibé la refleta tomak realidade polítika iha rai laran. FM hakerek beibeik katak iha diferensa boot entre Timor-Leste nia kultura polítika lolos no ita nia instituisaun estadu formál sira. Realidade hatudu katak poder no foti desizaun iha Timor-Leste sei domina husi tradisaun patriarkál, ierárkika no bazeia ba personalidade, ne’ebé eziste kleur ona antes independénsia. Autoridade polítika influénsia mos hosi rede familiar no lealdade ba lidér rezisténsia sira. Instituisaun sira ne’ebé kria iha tempu ONU kahur hamutuk ho sistema indígena/ rai na’in sira, atu hamosu orden polítika híbrida ne’ebé formalmente konsidera hanesan demokrasia liberál ho estilu osidentál, maibé iha realidade funsiona tuir norma informál sira bazeia ba idade (katuas ka Maun Boot), prestíjiu pesoál no patrimonializmu. Desizaun sira iha governu no mós iha sosiedade nafatin influénsia maka’as husi sistema sosiál indíjena ida-ne’e, ne’ebé dala barak kontradiz ho ideia osidentál sira konaba transparénsia, separasaun podér no governasaun impersonál.
Tensaun entre imajen no realidade ne’e mós influénsia ba Timor-Leste nia relasaun internasionál. Parseiru sira sempre louva ita hanesan susesu demokrátiku ida, maibé deskonfiansa konaba Austrália sei iha tanba problema pasadu nian. Iha tempu hanesan, líder Timoroan sira kontinua mantein ligasaun besik no pragmátiku ho Xina, no Xina nia modelu dezenvolvimentu no polítika la-interferénsia aliña tebes ho Timor nia norma polítika rasik. Adezaun ba ASEAN bele muda dinámika sira ne’e liu-husi loke espasu diplomátiku Timor-Leste nian no redús dependénsia ba rekoñesimentu husi nasaun osidentál sira.
Iha ASEAN laran, “Dalan ASEAN” (ASEAN Way) no debate konaba “valór aziátiku sira” (Asian values) oferese enkuadramentu ida ne’ebé diferente tebes kompara ho liberalizmu osidentál. Prinsípiu sira-ne’e prioritiza armonia komunidade, respeitu ba ierarkia no kooperasaun pragmátiku, duké polítika adversáriu (adversarial politics) no prioritiza direitu no liberdade individuál sira ne’ebé prioritiza iha nasaun osidentál sira. Ba Timor-Leste, ambiente ida ne’e bele fó espasu atu imajina no espresa ita modelu demokrasia rasik ne’ebé reflete ita nia realidade sosiál no kulturál – demokrasia sosiál ida ho karakterístika Timoroan, karik?
Nune’e, adezaun ba ASEAN bele serve objetivu estratéjiku no ekonómiku, no bele mós permite Timor-Leste atu dezenvolve ita nia identidade polítika ne’ebé impoin husi li’ur nu’udar “projetu konstrusaun estadu liberál” (liberal state-building project) ONU nian. Envezde ida ne’e, ita bele elabora identidade polítika nasionál ida ne’ebé bazeia liu iha realidade lokál. Membru ASEAN sira nia sistema polítiku diferente tebes, no Timor-Leste bele koloka nia-an nu’udar ponte ida entre mundu liberál no la’os-liberál, nu’udar nasaun ida ne’ebé tane aas ideál demokrátiku no direitu umanu individuál sira no mos iha baze forte iha tradisaun no estrutura sosiál indíjena sira.
Oportunidade no Risku Jeoekonómiku sira
Maske integrasaun ekonómika ho ASEAN bele lori benefísiu boot liu-husi komérsiu, investimentu, infraestrutura no turizmu, ida-ne’e mós lori risku. Urjente liu maka ligasaun entre integrasaun ekonómika, regulamentu ne’ebé fraku no krime organizadu transnasionál. Bainhira movimentu sasán, kapitál no ema aumenta, bele mós kria oportunidade ba atividade ekonómika ilísitu sira, liu-liu bainhira kapasidade regulatóriu no polisiamentu nian limitadu. Sudeste Aziátiku sai ona sentru ba krime organizadu, inklui tráfiku droga, tráfiku umanu, komérsiu animál fuik, brankeamentu kapitál no operasaun online ilegál sira. Tanba ne’e Timor-Leste nia integrasaun iha ekonomia rejionál lori oportunidade maibé mós dezafiu sériu relasiona ho atividade kriminál.
Foin lalais ne’e, polemika kona-ba investimentu estranjeiru iha setór jogu online no kazinu hatudu klaru pontu ida-ne’e. Desizaun governu nian atu kansela lisensa iGaming mosu tanba preokupasaun kona-ba infiltrasaun kriminozu no estragu ba Timor-Leste nia reputasaun internasionál, no mós operasaun polísia nian ba sentru fraude sibernétika iha Oecussi. Maske kansela ona, seidauk klaru sé maka autoriza investimentu ne’e no se iha ligasaun ho rede kriminozu organizadu sira iha rejiaun. Nune’e mos, sein investimentu boot iha estadu nia kapasidade atu kombate krime sibernétiku no finanseiru sofistikadu sira, Timor-Leste nafatin vulnerável ba infiltrasaun husi rede kriminozu sira iha Sudeste Aziátiku tomak.
Implikasaun jeopolítika sira husi “krime organizadu Xinés”
Debate jeopolítiku konaba Timor-Leste dala barak foka liu ba influénsia Xina. Dezde independénsia, Xina nia prezensa aumenta liu-husi projetu konstrusaun, komérsiu no kooperasaun bilaterál. Negosiante Xinés sira no ema Hakka sira hosi Makau nia papél boot iha ekonomia Timor-Leste durante tinan barak antes independénsia. Ohin loron, negósiu Xinés sira domina iha setór privadu, inklui setór retallu (fa’an sasán), konstrusaun no ospitalidade.
Razaun ida ba papél ekonómiku ne’ebé boot liu husi ema Xinés sira iha Timor-Leste maka estrutura kooperasaun internasionál dezde independénsia ne’ebé la hanesan. ONU no doadór osidentál sira konsentra liu ba harii instituisaun sira, rekursu umanu no governasaun demokrátiku, maibé menus liu ba infraestrutura fízika no komérsiu. Xina prenxe lakuna ne’e atu hala’o projetu sira ne’ebé vizivel no investimentu diretu iha setór ne’ebé parseiru sira seluk la halo.
Maioria atividade negósiu Xineza nian lejítimu, maibé kuantidade volume komérsiu no investimentu boot tebes, no iha tempu hanesan Timor-Leste nia kapasidade regulatóriu fraku no sistema governasaun personalizad. Kondisaun hirak ne’e favorável tebes ba atividade krime organizadu. Aleinde ne’e, Timor-Leste nia esperiénsia halo atividade klandestina kria rede podér ne’ebé metin no matenek iha segredu, lojístika no negósiu informál. Kapasidade sira ne’e util tebes atu halo negósiu korruptu no krime organizadu.
Akontesimentu foin lalais ne’e kona-ba empreza kriminoza ne’ebé envolve sidadaun Xinés sira hamosu asaun governu no relatóriu internasionál. Posibilidade katak parseiru sira ASEAN nian ka atór rejionál seluk hato’o preokupasaun katak atividade sira ne’e bele estraga Timor-Leste nia pozisaun nu’udar membru potensiál ASEAN. ASEAN rasik prioritiza estabilidade no reputasaun rejionál, no membru sira preokupa hela ho ekonomia kriminál sira ne’ebé buras iha rejiaun. Governu nia desizaun atu kansela lisensa iGaming no foti asaun hasoru sentru fraude sibernétiku sira foin mosu antes adezaun ba ASEAN. Governu nia rezolusaun atu kansela lisensa iGaming nian mos mensiona preokupasaun kona-ba Timor-Leste nia “reputasaun internasionál”.
Bainhira polítika, negósiu, no krime kahur hamutuk, ne’e ameasa konfiansa públiku no povu nia ben-estar, maibé estraga mós nasaun nia reputasaun internasionál nu’udar estadu ida ne’ebé demokrátiku no bazeia ba lei no orden. Hanesan FM hakerek ona, Timor-Leste tenke haforsa estadu nia kapasidade hodi deteta no prevene infiltrasaun husi atór kriminozu transnasionál sira. Ida ne’e inklui hasa’e kapasidade polisiamentu nian no mós foti asaun sériu hasoru kualkér funsionáriu públiku sira ne’ebé deskonfia halo koluzaun ho kriminozu sira. Aleinde ida-ne’e, instituisaun frajil sira kria risku internu sira no mós hafraku ita nia kredibilidade iha fórum rejionál sira. Atu Timor-Leste bele hetan benefísiu tomak hosi adezaun ba ASEAN, ita tenke haforsa transparénsia no kapasidade atu implementa lei.
Halo balansu ba relasaun esterna sira: Polítika esterna multi-vetor ida
Maske atu sai membru ASEAN, Timor-Leste sei kontinua hala’o polítika esterna multi-vetor ho objetivu atu mantein balansu ho parseiru oioin. ASEAN sei la troka kooperasaun ho Austrália, Nova Zelándia, Portugál, Estadus Unidus, Reinu Unidu, Japaun no Koreia do Súl. Relasaun sira-ne’e sai nafatin esensiál ba dezenvolvimentu rekursu umanu, edukasaun, polisiamentu, defeza no kreximentu ekonómiku sustentável.
Membru ASEAN mós sa’e ho advokasia konsistente Timor-Leste nian ba multilateralizmu, lei internasionál no rezolusaun konflitu pasífiku. Iha ASEAN laran, Timor-Leste bele promove diálogu konstrutivu, direitus umanus, no la-alinhamentu, hodi refleta esperiénsia istórika úniku no kredibilidade morál nasaun nian.
Maibé, pozisaun ida ne’e mós sei presiza diplomasia ne’ebé kuidadu. ASEAN nia membru sira sempre iha diferensa kona-ba kestaun global sira. Timor-Leste sei presiza atu navega diferensa sira-ne’e no mantein nia kompromisu ba prinsípiu demokrátiku sira no armonia rejionál.
Konkluzaun
Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN marka pasu boot ida iha ninia integrasaun ba orden polítika no ekonómika rejionál. Adezaun ne’e reflete konsiderasaun pragmátiku no simbóliku sira: buka estabilidade, merkadu no investimentu, maibé mós konsolidasaun identidade nasionál ida ne’ebé bazeia iha harii dame, demokrasia sosiál no ligasaun rejionál sira.
Iha tempu hanesan, adezaun ba ASEAN sei kria presaun jeopolítika no jeoekonómika ne’ebé kompleksu. Atu garante katak integrasaun ba ASEAN hametin ita nia soberania nasionál, Timor-Leste tenke kontinua esforsa atu harii governasaun ne’ebé transparente, instituisaun sira ne’ebé reziliente, no implementasaun lei ne’ebé efetivu. Atu prezerva estabilidade nasionál no kredibilidade internasionál, ita tenke jere relasaun sira ho podér esternu sira ne’ebé kompete malu, hametin kapasidade polisiamentu no intelijénsia nian, no kontinua foti desizaun independente. Iha tempu hanesan, ita bele afirma identidade polítika nasionál ida ne’ebé distintu, ne’ebé influénsia husi norma globál sira maibé ho nia abut iha estrutura no prátika indíjena sira. Nune’e, Timor-Leste bele tuir dalan ida ne’ebé independente duni no konsolida ita nia forma demokrasia sosiál rasik.
