Iha loron 4 Maiu, PNTL hamutuk ho pesoal saúde estabelese checkpoint ida iha fatin treinamentu PNTL nia liur iha Komoro, Dili. Iha ne’eba sira hapara motorista sira hotu ne’ebé liu no obriga sira tama iha PNTL nia fatin hodi halo teste swab ba SARS-CoV-2. Ema barak kumpre, maibe ema balun rejeita no ezije atu sai husi fatin, ho rezultadu katak tensaun ho konflitu entre komunidade ho polísia sa’e.
Ohin loron 5 Maiu, Konsellu-Ministru públika nia desizaun altera Dekretu Governu 14/2021 (29 Abril), dehan katak individu hotu-hotu hela iha rai laran sei halo teste swab obrigatóriu, hatutan katak “indivídu sira ne’ebé rekuza hodi realiza ezame médiku husi diagnóstiku obrigatóriu, sein prejuizu responsabilidade kriminál, sujeita ba izolamentu profilátiku obrigatóriu, iha estabelesimentu saúde, rezidénsia ka iha sentru izolamentu ne’ebé estabelese ba efeitu husi Estadu”.
Fundasaun Mahein haree katak Governu nia desizaun ne’e perigozu tebes, tanba razaun oi-oin. Primeiru, obriga ema atu halo prosedimentu médiku obrigatóriu kontra sira nia hakarak kontra prinsípiu etika ho direitus umanus fundamental liga ho konsentimentu informadu ho integridade korporal. Iha posibilidade desizaun ne’e mos viola Konvensaun Internasionál ba Direitu Sivíl no Polítiku, ne’ebé Timor-Leste asina tiha ona, nomos viola prinsípiu governasaun demokrátiku no direitus umanus ne’ebé sai nu’udar fundamentu iha Konstitusaun RDTL.
Ami sita relatóriu ida ne’e hakerek husi ONU nia Rapporteur Espesiál ba ema hotu nia direitu atu goza estandard saúde fiziku ho mental ne’ebé aas liu:
“Konsentimentu informadu la’os deit katak ema ida simu intervensaun médiku, maibe tenke halo desizaun ne’e ho voluntariamente no ho informasaun ne’ebé sufisente, ne’ebé proteje pasiente nia direitu atu bele envolve iha desizaun médiku, no fó responsabilidade no papel ba pesoal saúde sira. Prinsípiu ne’e nia justifikasaun normativa étika ho legál mai husi nia promosaun pasiente nia autonomía, auto-determinasaun, integridade fíziku no bem estar”
Aleinde kestaun legalidade ho étika, polítika ida ne’e ladun matenek pratikamente ka lojistikamente. Teste masál ba populasaun tomak sei haan Estadu nia rekursu ne’ebé limitadu tebes. Nune’e mos, kapasidade autoridade saúde nian atu halo no prosesa teste barak mos limitadu. Ami mos husu saida maka Governu nia planu se karik nia hetan rezultadu pozitivu rihun ba rihun – ema pozitivu sira hotu ne’e sei kapta no lori ba fasilidade Governu, ka obriga atu ‘izola an’ iha uma hamutuk ho ema barak los? Oinsá ho sira nia familia ho maluk kontaktu besik?
Ikus liu, Fundasaun Mahein haree katak progama teste ne’e sei provoka konflitu barak liu tan entre autoridade Estadu ho komunidade. Autoridade saúde ho polísia hasoru rezisténsia barak tiha ona bainhira sira koko halo teste iha komunidade, no agora daudaun Timor-oan barak la satisfas ho situasaun atual. Ema barak mos sente katak Governu nia meius kontra Covid-19 demais ona no estraga sira nia moris, liu-liu iha area sosio-ekonomiku. Polítika foun sei hamosu tensaun iha komunidade barak liu tan, no garante katak konflitu no destabilidade sosio-polítiku sei aumenta.
Tanba ne’e, Fundasaun Mahein husu boot ba Governu atu kansela programa teste ne’e, no foka nia rekursu ba ema ne’ebé tama ho sintomas iha sentru saúde sira. Au mezmu tempu Governu tenke esforsa atu aumenta kapasidade saúde en jerál, asegura ema hotu bele asesu tratamentu diak, no fornese avizu ho informasaun ne’ebé realístiku ba públiku.