FM husu ba selesaun profisionál, bazeia ba lei ba Komando-Jeral PNTL hodi salvaguarda integridade setór seguransa no konfiansa públiku

FM husu ba selesaun profisionál, bazeia ba lei ba Komando-Jeral PNTL hodi salvaguarda integridade setór seguransa no konfiansa públiku post thumbnail image

Foto : Fundasaun Mahein, (Marsu 2026)

Iha tinan hirak nia laran, instituisaun PNTL sofre husi politizasaun, hodi sobu ninia integridade no konfiansa publiku nian. Tanba ne’e, Fundasaun Mahein (FM) husu Ministru do Interior (MI) kona-ba selesaun ba komandante-jerál ho segundu komandante-jeral foun tenke hala’o ho maneira ida ne’ebé profisionál, transparente, no responsabiliza hodi hametin seguransa nasional no restaura konfiansa publiku nian fila fali ba Institusaun PNTL. Tuir Lei Organiku PNTL no. 34/2024 MI bele rona ofisial-direjenti ho ofisial superior sira ne’ebe hamutuk iha  Konsellu Suprior PNTL (KSP)  atu hetan referensia konaba institusaun husi aspeitu institusional, operasional, avaliasaun disempenamentu institusional ho ofisial direjenti ho ofisial superior sira konaba kapasidade lideransa nian ne’ebe MI bele uza hanesan referensia ba selesaun no nomeasaun ba komandante jeral. Tamba KSP kompostu husi Komando Jeral ne’ebe przide, segundu komandante jeral, inspector jeral polisia ho komandante unidade sira iha teritoriu nasional. Maibe to dadaun ne’e MI sidauk rona Konsellu Suprior Polisia nudar parser ida, signifika katak MI halo mesak deit sein konsulta ho KSP.

FM nia dezkonfiansa no preokupasaun aumenta kona-ba prosesu selesaun no nomeasaun ba komandante-jeral ho segundo komandante-jeral PNTL, ne’ebé parese hala’o ho segredu no  tendensia politizasaun. Tanba ne’e, mandantu ba atual komandante atual sei remata sira nia mandatu iha loron 27 Marsu 2026 maibe to agora sidauk iha prosesu konsultasaun ba Konsellu superior ka avaliasaun dezempanamentu ofisial direjenti ho ofisial superior sira.

FM cente katak  sintomas prosesu tendensia hanesan politizasaun ba selesaun ida ne’e no tentativa maka’as sei bele ignora dekreitu lei Estatu PNTL no 35/2024. Tamba to agora dadaun MI sidauk rona Konsellu Supeior PNTL atu bele rona no avalia konaba kadea / irarkia komando durante sira asumi mandantu. Seluk tan, dez de inisiu MI la halo antesipasaun halo promosaun ba postu komisariu-asistente ho komisariu. FM deskomfia hanesan pembiaraan  husik let deit, katak tempu lato’o atu hala’o prosesu selesaun sira ne’ebe tuir lei Estatuta PNTL  bele sai rasaun politika iha prosesu ida ne’ebe nakunu ho politizasaun . Ho ida ne’e FM halo  analiza legal ida bazeia ba Lei Estatuta PNTL no. 35/2025  hodi bolu atensaun ba publiku atu fo eskolta / mengkawalan ba prosesu ida ne’e.

FM  nia analiza legal aprezenta hanesan tuir mai ne’e:

Tuir Dec. Lei Estatu Polisia Nasional Timor-Leste no. 35/2024:

  1. Komandante -Jeral
  • Artigu 47 : Komandante jeral hetan nomeasaun no ezonerasaun tuir rezulusaun governu nian, liu husi proposta ne’ebe hato’o husi membru governu ne’ebe responsalvel hanesan ministru interior (MI). Tuir proposta MI  ba mandatu periodu ida ho durasaun tinan tolu nia laran, no bele hanaruk tan ba dala ida ba peridu mak hanesan. Artigu ida ne’e emfaze katak MI tenki halo selesaun  ba ofisais polisia ho postu komisariu no postu komisariu-jeral atu sai komandante jeral PNTL.
  1. Segundu Komandante-Jeral
  • Artigu 48: Segundu  komandante-jeral hetan nomeasaun no ezonerasaun tuir rezulusaun governu nian, liu husi proposta ne’ebe hato’o husi membru governu responsalvel hanesan ministru interior (MI). Tuir proposta MI  ba mandatu periodu ida ho durasaun tinan tolu nia laran, no bele hanaruk tan ba dala ida ba peridu mak hanesan. Nomeasaun segundo komandante jeral monu ba polisia sira mak ho postu komisariu-asistente.

FM nia Analiza

Situasaun ril konaba total ofisial direjenti ho postu ofisial superior ho tempu antiguidade mak tuir mai ne’e:

  1. Komisariu-Jeral: 1, ho durasaun serbisu tinan/ tempu antiguidade 3
  2. Komisariu : 1, ho durasaun serbisu tinan/ tempu antigudade 3
  3. Komisariu-asistente : (0) Zero
  4. Postu superintedenti-xefi ho durasaun serbisu tinan/ tempu antiguidade 16 hamutuk : 7 pesoas ne’ebe ita bolu permeira klase. Segundu klase ho durasaun serbisu tinan/ tempu antiguidade 6 hamutuk : 6 pesoas. Terseira klase ho durasan serbisu hamutuk tinan/ tempu antigudade 3 hamutuk 4 pesoas. Husi postu klase tolu ne’e balun tama ona ba prosesu idade apozentasaun / reforma, no hein reforma / apozentasaun. Iha artigu 65.2 polisia iha situasaun apozentasaun labele halo ezersisiu funsaun sira ne’ebe atribui ba PNTL nian. adisional, suksesu polisia nian ne’ebe aplika iha institusan polisia bolu kadea de komando irarkia komando tuir artigu 39 konaba kareira no kategoria sira , se mak ofisial direjenti tenki asumi uluk, depois mak ofisial superior tuir. Ho ida ne’e mak bele dezemvolve polisia tuir karreira, nune’e mos haforsa irarkia no kareira sira iha PNTL tuir artigu :38 ne’ebe estipula konaba Irarkia komando PNTL.

Dec. Lei no 35/2024 persiza postu ofisial direjenti ho ofisial superior maibe sidauk iha :

  1. Postu komisariu-jeral mamuk
  2. Persiza postu komisariu barak maibe ida deit,
  3. Persiza postu komisariu-asistente mamuk/ zero
  4. Supertendenti-xefi nia stok barak los, maibe atu haksoik radikalmente sae kedas to iha postu komisariu ho komisariu-jeral ne’e mos lei lapermite.
  5. Tuir artigu 48.3 Nomeasaun ba Segundo komandante-Jeral bele monu ba polisia postu superintendent-xefi, maibe antiguidade ba tinan tolu zero mak labele prinxe lei.

Esplikasaun :

  • Lei persiza iha ofisial-direjenti ho postu komisasariu-asistente, komisariu ho komisariu-jeral. Ba ofisial-direjenti ho postu komisariu no postu komisariu-jeral mak dadaun ne’e asumi hela kna’ar. Lei Estatuta Polisia  persiza duni stok ofisial direjenti PNTL barak para bele iha iha prosesu kompitativu, maibe realidade laiha, entao laiha dalan seluk, tenki fo tan mandantu dala ida tan ba postu komisariu ho komisariu-jeral ba segunda mandantu, ho ida ne’e iha tempu hanesan  MI bele halo promosaun dadaun ba postu komisariu-asistente tan atu prenxie kriteria tuir lei haruka.
  • Ho argumentu seluk, FM nota katak, dadaun ne’e polisia ho postu superintendente-xefi barak mak idade avansadu ona ba prosesu apozentasaun / reforma no sei lapreinxe kriteiru tuir lei atu bele hetan promosaun no nomeasaun ba vaga komisariu-jeral tamba tuir dec. lei no. 35/2024 artigu 63 kona-ba limite ba idade: artigu 63.a. ofisial-direjenti no ofisial-superior sira – to deit iha idade tinan 60, tenki reforma, realidade, dadaun ne’e ofisial-direjenti barak mak liu tinan 60, ne’ebe uluk governu anterior reforma ona tinan ida sai ema civil depois mai mandatu governu agora reativa fali tamba dehan prosesu ladignu, no dadaun ne’e MI hala’o hela prosesu apozentasaun/reforma.
  • FM argumenta katak, iha momentu sira hanesan ne’e, lei estatuta PNTL no 35/2024 lafo dalan atu halo promosaun husi ofisial superior ba ofisial direjenti, hanesan superintendent-xefi haksoi sae as liu ba komisariu-asistente, komisariu no komisariu-jeral hodi ba asumi kargu komandante-jeral PNTL. Karik ida ne’e mak akontese tuir FM nia analiza katak tendensia malorek los viola lei.
  • Analiza seluk tan ho dec.lei no 35/2024 artigu 131, atu promove ba komisariu persiza halo serbisu pelu-menus tempu antigudade minima tinan tolu nudar komisariu-asistente, pois bele promove ba komisariu. Maibe agora dadaun, laiha ofisial-direjenti  ida ne’ebe ho postu komisariu-asistente, Perguntas maka ida ne’e, oinsa bele prenxe requizitus ne’e?  Mesmu ke governu promove sira agora, mais sira labele prenxe requzitus antiguidade, signifika sira labele promove ba postu komisariu no komisariu-jeral PNTL.
  • FM mos bolu antensaun ba politiku na’in sira ne’ebe jere institusaun polisia katak: polisia laos institusan civil tantu ita hakarak troka komforme deit, ita persiza hare didiak, tenki lao tuir kadea komando no lei ne’ebe aplika ba sira, atu nune’e hamtin irarkia no haforsa intitusaun ne’e ho lejitimu.

Ho situasaun ril ida ne’e, kuando aplika dec. lei 34/2024, maka stoku postu komisariu ida, no komisariu-jeral ida. Komisariu-jeral kuando sai, mak postu ne’e sei zero. Lei ne’e mos ejije katak atu asumi kargu komandante-jeral PNTL, persiza postu komisariu-asistenti, komisariu,  no promove ba komisariu-jeral. Ho situasaun ril  ida ne’e mak komisariu ida mesak ba dadaun ne’e sei hetan potensia oportunidade boot simu promosaun no aponta ba komandante-jeral PNTL.

Liga ho segundu komandante-jeral, lei ne’e mos fo dalan atu asumi pozisaun ida ne’e persiza komisariu-asistente hodi promove ba komisariu. Maibe realidade laiha komisariu-asistente, no persiza halo promosaun husi postu superintendente-xefi, maibe lei  no. 35/2024 mos indika katak, atu asumi kargu ba segundu komandante-jeral PNTL, nia tenke halo kna’ar iha postu refere durante tempu antiguidade minima tinan tolu. Signifika katak maski bele hetan promosaun  ba komisariu-asistente maibe sidauk serbisu iha postu refere ho minima tempu tinan tolu, ne’e mos sidauk bele prixie  lei Estatuta PNTL no.35/2024. Ho komplesidade iha situasaun ida ne’e,  FM husu ba MI atu realistiku ho situasaun ril no oinsa bele salvaguarda integridade seitor seguransa no komfiansa publiku, bele fo tan mandatu dala ida tan ba ofisial-direjenti ne’ebe asumi hela kargu, no iha sorin seluk, kontinua halo promosaun husi ofisial superior ba ofisial-direjenti hodi halo preparasaun ba mandatu postu komandante-jeral iha futuru, ho ida ne’e mak  prosesu selesaun ne’e hatur iha  transparante tuir  lei ne’ebe nia objeitu atu dezemvolve PNTL ho nia profesionalismu, dok husi politizasaun, nia irarkia ne’ebe metin, ho nia prontidaun ba demanda seguransa nasional, regional no internasional ho kredibilidade ne’ebe as no dignu.

FM nia Rekomendasaun sira  ba Governu ho Institusan relevante sira:

  • FM husu atu prosesu selesaun MI persiza rona kodea komando liu husi enkontru Konsellu superior PNTL, antis lori lista kandidadu sira ba Konsellu Ministrus.
  • Atu labele viola lei, FM husu re-apointe fali postu komisariu-jeral ho postu komisariu atual.
  • Tinan barak PNTL nia dezemvolvementu ho instituisionalmente sofre ba politizasaun, tan ne’e mak iha biban ida ne’e prosesu selesaun FM husu prosesu selesaun tenke lao tuir dec.lei 35/2024 atu bele miloramentu ba dezemvolvementu polisia hodi halo alinamentu ho requizitus sira husi ASEAN-POL no polisia internasional nian estandarte sira.
  • Husu governu antesipa halo selesaun no promosaun antisipadamente, hodi hatan ba requizitus dec. lei no.35/2024, liu-liu ba postu komisariu-asistente, komisariu, ho komisariu-jeral.
  • Publika kritériu selesaun no orariu tempu ho konsistensia iha nia implementasaun ne’ebé klaru antes atu promove ho transparénsia no konfiansa públiku.
  • Hala’o audiénsia públiku ka konsulta iha parlamentu nasional komisaun B, ka fórum ne’ebé hanesan atu avalia pakote kandidatu sira nia vizaun, kompromisu integridade no komprensaun kona-ba prinsípiu konstitusionál no lalaok evulasaun seguransa nasional, rejional ho internasional.
  • Husu ba groupu komunidade sira, midia no ema hotu atu fo eskoltu/pengkawalan ba prosesu selesaun komandante-jeral ho segundu komandante jeral da PNTL.
  • Estabelese painél avaliasaun mistu ida (Governu, Konsellu Superior PNTL, PDHJ, observadór sosiedade sivíl) hodi fó pontuasaun ba kandidatu sira hasoru kritériu polítika no operasionál ne’ebé defini tiha ona, no publika justifikasaun badak ida ba opsaun final
  • Politiku sira ne’ebe jere institusaun PNTL labele husik PNTL atu iha inflitrasaun partidu politiku, maibe husu para institusaun ida ne’e kontinua neutru no iha kredibilidade as no leyal deit ba mandantu Konstitusaun RDTL.

Atu hatenek kle’an konaba Komferensia imprenza ida ne’e, bele kontaktu ba nu: +(670) 7831 6075, email: mahein2009@gmail.com

Leave a Reply

Your email address will not be published.

Related Post