Iha Timor-Leste mosu ona operasaun lubuk ida ne’ebé PNTL hala’o relasiona ho problema sira ne’ebé bele dezestabiliza situasaun siguransa. Operasaun hirak ne’e maka hanesan; operasaun Ninja ba isu Ninja ne’ebé mosu iha Suai tinan 2010, operasaun 88 ba kazu oho malu iha Quelikai tinan 2011, inklui operasaun taka atividade grupu Arte Marsiais iha tinan 2013 no ikus liu maka halo operasaun ba Grupu Organizadu Kibata inklui ba transporte ne’ebé serkula iha kapital Dili. Fundasaun Mahein (FM) konsidera nu’udar Operasaun Hakfodak.
FM konsidera Operasaun Hakfodak tanba laiha asaun prenventivu ba problema ne’ebé akontese no asaun sira husi autoridade siguransa hanesan resposta deit ba krime ne’ebé akontese. Operasaun ida ne’ebé halo hakfodak liu tan iha fulan Setembru 2013 Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) liu husi Departamentu Tranzitu no Siguransa Rodoviaria hamutuk ho Diresaun Nasional Transporte Terestre (DNTT) halo Operasaun Hafodak ida ba transporte públiku, privadu no Governu. Rezultadu husi pasa revista ne’e konsege prende motorizada no kareta ne’ebé laiha dokumentu hanesan karta kondusaun no STNK inklui sapa matrikula, espelu no seluk tan. Númeru transporte ne’ebé prende aumenta kada loro-loron iha postu polisia sira Dili laran.
Motivu husi pasa revista ne’ebé Departamentu Tranzitu no Siguransa Rodoviaria hamutuk ho DNTT halo bazeia asidenti trafiku ne’ebé a’as iha teritoriu Timor-Leste ne’ebé kauza husi motor ho kareta ne’ebé kondisaun ladiak no fator seluk husi ema ne’ebé lori motor no kareta la tuir regra tranzitu no kodigu estrada. Kauza seluk fali maka relasiona ho problema sira ne’ebé ikus-ikus ne’e dada atensaun públiku maka hanesan; kazu akontese violensia seksual iha Pantai Kelapa – Dili Embaixada Amerika nia oin iha taxi laran, kazu omesidu ba joven ida mate iha Markoni no rua seluk kanek ne’ebé sona husi grupu organizadu Kibata ho motor ne’ebé la uza sapa matrikula.
Tuir FM nia hanoin katak asaun pasa revista ida ne’e diak tebes no tenki halo regularmente atu hamenus krime no asidente trafiku. Nune’e mos atu bele kontrola situasaun siguransa iha Timor-Leste partikularmente iha kapital Dili liu-liu ba grupu organizadu ne’ebé ho intensaun atu dezestabiliza situsaun iha kapital Dili, ne’e ida. Iha sorin seluk fali maka FM nia hare pasa revista ida ne’e hanesan hakfodak halo pasa revista, ne’ebé ikus impaktu negativu ba komunidade sira.
Impaktu husi pasa revista ne’e makajoven ida tara-an iha Oekusse tanba deit laiha osan atu trata karta kondusaun. Ida ne’e nu’udar kauza husi serbisu ne’ebé la masimu husi autoridade relevante partikularmente Departamentu Tranzitu no Siguransa Rodoviaria – PNTL no DNTT hodi sensebiliza komunidade kona-bá regra tranzitu no kodigu estrada. Signifika laiha planu sistematiku sensebilizasaun nian husi instituisaun relevante sira, tan ne’e hamosu pasa revista hakfodak ida, ne’ebé ikus mai nia impaktu ba povu mos hakfodak no hakotu nia i’is ho tara-an.
Durante FM nia observasaun depois Departamentu Tranzitu no Siguransa Rodoviaria – PNTL no DNTT prende tiha motor sira ne’ebé laiha dokumentu (Karta Kondusaun no STNK) inklui motor ne’ebé espelu laiha, sei fo sasaun maka hanesan: kastigu tinan rua ka multa tuir lei ne’ebé estabelese ona. Informasaun kredivel ne’ebé FM hetan katak motor ne’ebé la uza espelu sei multa $10.00 kada motor ida.
Nune’e mos tuir informasaun ne’ebé FM asesu katak osan ne’ebé tama DNTT kada loron ,000.
buy vigora online https://nouvita.co.uk/wp-content/languages/en/vigora.html no prescription
00 mai kraik antes operasaun no wanhira halo operasaun iha Setembru 2013 orsamentu ne’ebé DNTT kolekta sa’e maka’as kada loron $10,000.00 ba leten. Tuir Diretor Nasional Transporte Trestre – DNTT ba media nasional katak osan refere tama iha kofre Estadu.
buy zydena online https://nouvita.co.uk/wp-content/languages/en/zydena.html no prescription
FM duvida kona-bá sistema multa ne’ebé DNTT aplika. Tanba FM nia observasaun osan husi multa ne’ebé iha, laselu iha Banku maibe selu diretamente iha DNTT. FM kestiona tanba sa la selu iha Banku?
buy vilitra online https://nouvita.co.uk/wp-content/languages/en/vilitra.html no prescription
Atu garante tranparansia no akuntabilidade FM rekomenda ba Governu hadi’a sistema multa ba transposte sira ne’ebé prende husi pasa revista ne’e, hodi labele selu iha DNTT maibe tenki selu iha Banku tuir sistema finansiamentu ne’ebé vigora iha Timor-Leste.
FM rekomenda ba Departamentu Tranzitu no Siguransa Rodoviaria – PNTL no DNTT regularmente hala’o pasa revista ba transporte públiku, privadu, Governu inklui motorizada ne’ebé maka movimenta iha Timor laran tomak atu prevene asidenti trafiku no grupu organizadu sira ne’ebé ho intensaun hakarak dezestabiliza situasaun.
FM rekomenda ba Departamentu Tranzitu no Siguransa Rodoviaria – PNTL no DNTT atu halo sensebilizasaun ba komunidade sira atu komunidade sira iha konsensia kona-bá importansia regra de tranzitu no kodigu de estrada wainhira lori kareta no motorizada.
programa ida ne bum passo positivo , para ema hotu bele compre lei utilizacao transporte iha estrada public. ho beneficio multas nebe iha bele ajuda mos ba hadia, sinais trafico de circulacao , e estarada nebe precisa atencao , tamba acidente lao mosu deit husi ema laiha documentos mas mosu mos husi condicao estrada codico sinais nebe la favorece .
Wooowwwwwwwwwwwww
Interesante teb-tebes:
Nune’e mos tuir informasaun ne’ebé FM asesu katak osan ne’ebé tama DNTT kada loron $2,000.00 mai kraik antes operasaun no wanhira halo operasaun iha Setembru 2013 orsamentu ne’ebé DNTT kolekta sa’e maka’as kada loron $10,000.00 ba leten. Tuir Diretor Nasional Transporte Trestre – DNTT ba media nasional katak osan refere tama iha kofre Estadu.
Pergunta: Tanba saida mak DNTT iha rendementu ne’ebe makaas maibe labele hola makina ba halo SIM nian nomoos PLAT nian LABELE??? kolega balu nia Sim tenke hetan provizoriamente fulan 9 ona? nomoos kolega balun nia PLAT motor sira sei nafatin iha suratahan tinan 1 liu ona?
Oinsa sra bele Hanoin par atu hadia buat sra nee, seenkuantu iha sra nia Hanoin nee adopta makas sistema corupsaun,,ida nee ita hare katak Osan nebe mak bot tebes mas sistema de servico iha edificio refere sempre iha failansu nftin wainhira hlo atendemento ba communicate e sistema de controlumento iha base mos sempre ulun ain nftin..
Apoio tebes ho ideia nebe husi FM. Atividade nebe halao husi partes seguransa nian (PNTL no F-FDTL) atu mantein estabilidade iha rai laran labele lao deit hanesan mehi ka hakfodak deit. Atividade ne’e tenke halao regular ou tenke halao permanente husi loron bá loron, liu-liu kona bá grupus sira nebe mak sempre koko atu hamosu instabilidade iha rai laran.