
Foto Internet: Tipu pistola kalibre 9 X 19 mm
Introdusaun
Dekretu-Lei N.º 21/ 2014 de 6 de Agosto 1.ª Alteração ao Decreto-Lei n.º 15/2014, de 14 de Maio, Orgânika Polísia Sientífika Investigasaun Kriminal (PSIK). Hatuur PSIK hanesan korpu superiór polísia kriminál, ne’ebé organiza tuir ierarkia iha Ministru Justisa nia mahon ho autonomia administrativa, finanseira no patrimoniál.
Husi dispozisaun Lei kriasaun PSIK nian difine mos uzu no porte arma husi membru PSIK sira. Tuir artigu 20 autoridade polísia kriminál sira, pesoál investigasaun kriminál no pesoál ausiliár investigasaun kriminál nian iha direitu ba uzu no porte ba kilat servisu nian, kalibre no tipu ida-ne’ebé diploma ministerial Ministro da Justisa nian. Husi dispozisaun artigu 20 nian, Ministériu Justisa iha loron 24 Maiu 2017 hasai ona diploma ministerial ida hodi define kona-bá arma fogu ne’ebé sei hola ba pessoal PSIK sira.
Diploma Ministerial N.o 33/2017 de 24 de Maio Aprova o Tipo e o Calibre das Armas de Fogo de Serviço do Pessoal da Polícia Científica de Investigação Criminal (PSIK). Diploma ne’e nia objetu aprova tipu no kalibre arma fogu ne’ebé bele utiliza husi pessoal PSIK, tuir termu sira iha lei, nomos regra sira akizisaun, distribuisaun no uzu nian. Ho Diploma Ministerial ne’e define tipu kalibre ba arma fogu ne’ebé pessoal PSIK iha direitu atu uza ho tipu pistola kalibre 9 X 19 mm.
Nune’e iha aniversariu PSIK ba dala-lima 14 Maiu 2019 Ministru Justisa fo sai liu husi media nasional sira katak Konsellu Ministru aprova ona pedidu husi PSIK hodi hola pistola ka kalibre arma fogu no daudaun ne’e iha faze aprovizionamentu.
Nesesariu ka lae PSIK lori kilat?
PSIK nia natureza sientífika, ho apoiu laboratóriu polísia sientífika nian, nu’udar sentru prinsipál liu ne’ebé fó apoiu ba investigasaun kriminál no garantia ne’ebé metin no rai didi’ak buat hirak ne’ebé sai nu’udar prova, no responsável ba rekolla, tratamentu no ezame ba vestíjiu krime nian no perísia forense, hodi hatán buat hotu-hotu no hatán nafatin ba nesesidade investigasaun kriminál sientífika no ho konfiansa. Nune’e PSIK maka halo deit investigasaun ba krime grave, organizada ka kompleksa.
Misaun husi PSIK nian maka atu fó tulun ba autoridade judisiál sira, dezenvolve no promove asaun prevensaun, detesaun no investigasaun hirak ne’ebé hola parte iha ninia kompeténsia ka hirak ne’ebé autoridade judisiál kompetente sira fó ba nia, hanesan asegura sentralizasaun nasionál ba informasaun kriminal. Nomos ninia koadjuvasaun ba autoridade judisiariu sira, PSIK fó tulun ba autoridade judisiál sira iha prosesu sira ne’ebé iha relasaun ho krime sira ne’ebé delega ba nia atu halo investigasaun ka bainhira husu ba nia atu foti medida sira ne’ebé iha molok julgamentu no rekere kuiñesimentu ka meiu tékniku espesiál sira. Iha prosesu penal PSIK sei atua iha diresaun nia mahon no sei la’o tuir Ministériu Públiku ka juís prosesu nia lala’ok.
Haree husi natureza, misaun no koadjuvasaun PSIK nian hanesan “polísia sientífika” tuir definisaun iha leten iha ambitu investigasaun kriminal nian signifika katak ita tenke dezenvolve liu investigasaun ida sientifika. Tamba interpretasaun ne’ebe “sala” nune’e ninia dezenvolvimentu mos sees husi ninia natureza, misaun no koadjuvasaun lolos. Katak ita la dezenvolve “investigasaun sientífika” maibe dezenvolve liu “servisu polisial”.
Tamba ne’e la nesesariu PSIK atu lori kilat maibe importante liu tenke investe iha sira nia kuiñesementu sientifika no tekniku investigasaun nian no ho apoiu ekipamentu sira ne’ebé modernu no tuir padraun ida sientifika nian hanesan, laboratoriu hodi halo testu ka exame ba objetu sira ne’ebé ema utiliza hodi halo krime.
Exemplu, kazu kontentor sia (9) ne’ebé autoridade seguransa sira prende iha Janeiru 2018, lolos ida ne’e PSIK maka halo testu ka exame ba substansia ka materia prima PCC. Maibe tamba Timor-Leste seidauk iha laboratoriu propriu hodi halo testu ka exame ba substansia hirak ne’e. Nune’e tenke utiliza kooperasaun sira ne’ebé iha hodi ba testu iha Indonézia.
Ho ida ne’e, nesesariu tebes atu dezenvolve PSIK iha kapasidade investigasaun sientifika ida hodi tulun autoridade judisiariu sira iha prosesu penal nian.
buy sildenafil citrate dapoxetine online https://alvitacare.com/wp-content/languages/en/sildenafil-citrate-dapoxetine.html no prescription
Nune’e PSIK bele atua tuir ninia natureza no nia misaun ne’ebé atribui ba sira iha ambitu investigasaun krime grave, organizada ka kompleksa.
Aumenta kilat – investe ba problema
Konsellu Ministru aprova ona pedidu PSIK nian ho Diploma Ministerial N.o 33/2017 de 24 de Maio Aprova o Tipo e o Calibre das Armas de Fogo de Serviço do Pessoal da PCIC no daudaun ne’e iha faze aprovizionamentu hodi sosa kilat tamba ejijensia servisu nian iha terenu ka risku sira bainhira hala’o servisu. Perguntas ba ita hotu, serake ejijensia ne’e ita tenke aprova lalais diploma ruma hodi kilat?
Mentalidade husu funu naruk ka konflitu armadu ne’ebé Timor-Leste hakat liu, no to’o agora seidauk rekopera lolos husi trauma. Ninia konsekuensia ita forma institusaun kiik ka boot tenke ho kilat. Nune’e mos ita rezolve violênsia sempre ho violênsia. Iha sorin seluk, tinan-tinan efeitu husi utiliza sala kilat sai preokupasaun boot no rezulta vitima kanek, mate no trauma husi kilat ne’ebé sosa ba institusaun sira Estadu nian. Problema ida ne’e to’o agora seidauk rezolve ho diak, iha tempu hanesan ita harii institusaun foun sira ho kilat.
buy red viagra online https://alvitacare.com/wp-content/languages/en/red-viagra.html no prescription
Ita tenke aprende husi akontesementu sira iha pasadu kona-bá utiliza sala kilat no kontrola kilat. Exemplu iha fulan Novembru 2018 kazu Kulu-Hun – Dili, ema na’in tolu mate no na’in lima seluk kanek tamba konsekuensia husi utiliza sala kilat no kilat ne’ebé deskontroladu. Ne’e hanesan exemplu ida katak institusaun sira ne’ebé harii kle’ur ona, ne’e mos sei nafatin problema ho utiliza sala kilat no kontrolu ba kilat.
Tanba ne’e, institusaun foun hanesan PSIK no la ho mekanismu no prosedementu sira ne’ebé bele kontrola no nia utilizasaun, kilat ne’e rasik sei sai risku no ameasa bainhira sei hala’o sira nia kna’ar ho kilat.
Tetu ba risku sira ne’e, ho populasaun Timor-Leste ne’ebé ho deit 1.2 milaun (Sensus 2015), institusaun hotu-hotu la’os tenke forma ho kilat. Nomos númeru kilat ne’ebé iha, labele hanesan ho númeru populasaun.
Tamba ne’e, ita labele halo desizaun ida bazeia deit ba ejijensia ida maibe tenke tetu ninia ameasa ka risku no ninia impaktu sira. Bainhira ita halo desizaun bazeia deit ba ejijensia ida atu sosa kilat ba institusaun investigasaun sira. Posibilidade institusaun sira investigasaun nian no seguransa sivil sira hanesan Komisaun Anti Korupsaun (KAK), Autoridade Aduaneira ka Alfândega, Guarda Florestal, Guarda Munisipiu Dili, Guarda Prizional, Migrasaun no Dirasaun Nasional Seguransa Patrimoniu Públiku (DNSPP) sei ejije atu hola tan kilat tamba hotu-hotu servisu iha risku nia laran.
Posibilidade ida ne’e sei akontese tan atu hola kilat tanba institusaun hirak ne’ebé temi iha leten ne’e balu simu ona treinamentu kona-bá tiru kilat.
Ho ida ne’e, bainhira kilat aumenta, posibilidade vitima ba efeitu husi kilat sei aumenta mos. Populasaun sira sei sai alvu ba kilat hirak ne’e tamba lisaun sira ne’ebé hatudu pesoal seguransa sira ne’ebé ho kilat dalabalu utiliza poder no kilat ne’ebé iha hodi halo ameasa, intimidasaun no rezolve problema ne’ebé sira hasoru.
Konkluzaun
PSIK hanesan “polísia sientífika” halo investigasaun ba krime grave, organizada ka komplekasa. Nune’e prezensa PSIK nian atu fó tulun ba autoridade judisiál sira, investigasaun no asegura sentralizasaun nasionál ba informasaun kriminal. Nomos fó tulun ba autoridade judisiál sira iha prosesu sira ne’ebé iha relasaun ho krime sira ne’ebé delega ba nia atu halo investigasaun ka bainhira husu ba nia atu foti medida sira ne’ebé iha molok julgamentu no rekere kuiñesimentu ka meiu tékniku espesiál sira.
Nune’e la nesesariu ba PSIK atu lori kilat maibe importante liu tenke investe iha sira nia kuiñesementu sientífika no tekniku investigasaun nian no ho apoiu ekipamentu sira ne’ebé modernu no tuir padraun ida sientífika nian hanesan, laboratoriu hodi halo testu ka exame ba objetu sira ne’ebé ema utiliza hodi halo krime.
Ho ida ne’e Fundasaun Mahein (FM) rekomenda:
1. Rekomenda ba Ministériu Justisa halo revizaun ba Organika PSIK nian hodi hatuur PSIK nia mandatu tuir lolos nia misaun iha âmbitu investigasaun sientífika.
2. Rekomenda ba Ministériu Justisa halo alterasaun ba Organika PSIK nian kona-bá utiliza kilat no Diploma Ministerial ne’ebé aprova tipu kalibre arma fogu ka pistola ne’ebé sei hola ba PSIK.
3. Rekomenda ba Ministériu Justisa investimentu ba PSIK konsentra iha hasa’e kuiñesmentu pesoal sira PSIK nian iha area investigasaun, testu ka exame tuir padraun sira sientífika nian.
4. Rekomenda ba Komisaun A no Komisaun B Parlamentu Nasional bolu Ministru Jusitisa justifika kona-bá razaun sira hola kilat ba PSIK hodi klarefika ba polêmika ne’ebé daudaun ne’e espalla iha públiku.