COVID-19 & Seguransa Umanu iha Timor-Leste

COVID-19 vaccination campaign in Timor-Leste, 2021

Loron 08 Agustu 2022

Relatoriu ida ne’e bazeia ba peskiza ne’ebé Fundasaun Mahein (FM) hala’o durante 2021 no 2022 kona-bá esperiensa inseguransa durante pandemia COVID-19 iha Timor-Leste. Relatoriu ne’e kompleta FM nia peskiza, analise no publikasaun sira seluk liga ho asuntu COVID-19. Relatoriu mos dokumenta FM nia peskiza orijinál. FM halibur dadus kona-bá ema nia esperiensa pesoal liu-husi intervista no diskusaun iha grupu. Ami mos halo analiza kona-bá implikasaun husi krize COVID-19 ba Timor-Leste nia dezenvolvimentu ekonomiku, seguransa, demokrasia no direitus umanus. Impaktu negative oi-oin mosu husi meius COVID-19 nian, hanesan terus sosio-ekonomiku, inseguransa ai-han, menus asesu ba servisus esensiais, edukasaun interonpidu, stres psikolojiku, violensia bazeia ba jeneru no violasaun direitus umanus komete husi forsa seguransa estadu.

Komesa iha Marsu 2020, Governu Timor-Leste (GoTL) implementa meius estraordinariu balun hodi responde ba ameasa saúde públiku COVID-19. Momentu ne’ebá, FM konkorda katak nesesáriu duni tanba falta koñesimentu kona-bá moras ne’e, no Timor-Leste nia sistema saúde menus kapasidade. Maibé, FM mos fó avizu kona-ba impaktu ekonómiku no seguransa husi meius kontra COVID-19. Ema barak gava GoTL nia resposta ba COVID-19, dehan efetívu tebes no konsege salva ema barak nia vida.

Maibé tuir tempu FM nia preokupasaun sa’e tanba ami observa katak polítika kontra COVID-19 mos kria terus boot ba populasaun Timor-oan barak, tanba kria impaktu ba seguransa ekonómiku no ben-estar fíziku no psikolojiku, halo povu barak la fiar autoridade no provoka konflitu sosial. GoTL, sosiedade sivíl no ajénsia internasional balun rekoñese ona impaktu negativu balun ne’ebé mosu husi meius kontra COVID-19. Maibé, FM nafatin preokupa katak seidauk iha rekoñesimentu ne’ebé sufisiente kona-ba povu nia terus ne’e iha nível diskusaun públiku. Nune’e mos, debate internasional la’o hela kona-ba efikásia meius kontra COVID-19 hanesan “lockdown”, no mos kona-bá oinsá fator sira seluk afeita ba pandemia. Maibé, to’o agora seidauk iha diskusaun barak kona-ba kompleksidade hirak ne’e liga ho kontekstu Timor-Leste.

FM apresia tebes esforsu no susesu GoTL nian durante situasaun ida ne’ebé difisil tebes. Ami mos agradese tanba Timor-oan sira la sofre liu husi moras COVID-19 kompara ho nasaun seluk. Peritus no organizasaun barak fó avizu dehan meius hirak ne’e sei fo impaktu boot ba povu vulnerável iha mundu tomak, maske desizaun na’in sira la tuir avizu ne’e. Maibé, FM haree katak desizaun na’in sira ne’ebé maka responsável ba jestaun COVID-19 iha Timor-Leste falha atu konsidera impaktu negativu husi meius estraordináriu sira ba populasaun Timor-oan ne’ebé hela besik liña pobreza. Iha relatoriu ne’e, FM aplika konseitu Human Security (Seguransa Umanu) ba ami nia observasaun durante krize COVID-19. Nune’e, ami espera relatoriu ne’e bele kontribui ba debate públiku liga ho asuntu importante ne’e, no mos ajuda desizaun na’in sira adapta polítika públika sira ba nesesidade no kontekstu Timor-Leste nian.

Tamba ne’e atu hetan no hatene kle’an liu kona-bá asuntu sira ne’ebé temi liu daudauk ne’e, haree no hanehan iha link kraik ne’e:

(PRESS RELEASE pdf)

 

(Relatoriu kompletu sei tradus)

 

 

Fundasaun Mahein
Email: mahein2009@gmail.com
Telemovel: (+670) 75771766
Website: www.fundasaunmahein.org

 

Leave a Reply

Your email address will not be published.

Related Post