Foto: RDTL
Fundasaun Mahein (FM) aprezenta artigu ida ne’e atu kontribui ba debate nasionál ne’ebé la’o daudaun kona-ba reforma konstitusaun no diresaun futuru sistema polítiku iha Timor-Leste. Diskusaun ida-ne’e tuir semináriu ida ne’ebé Parlamentu Nasionál organiza iha fulan Dezembru 2025, ne’ebé hahú debate formál kona-ba revizaun Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian. Debate ne’e mosu iha momentu krítiku ida iha ne’ebe evolusaun demokrátiku nasaun nian, ne’ebé forma husi impase polítiku ne’ebé akontese hela deit, koordenasaun institusionál ne’ebé fraku no frustrasaun públiku ne’ebé aumenta.
Debate kona-ba reformasaun konstitusionál ne’e dala barak halai ba pergunta espesífiku ida: Timor-Leste tenke mantein nia sistema semi-prezidensiál ka muda ba sistema prezidensiál? Sira ne’ebé “pro” mudansa ida-ne’e argumenta katak sistema atuál hamosu ona impase polítiku barak no mos hafraku koordenasaun, nune’e estraga prioridade dezenvolvimentu urjente sira. Maibé seluk preokupa katak konsentrasaun podér ezekutivu iha sistema prezidensiál lori risku bo’ot tanba Timor-Leste nia instituisaun governasaun sira sei frajil.
Ba FM, debate ne’e la signifika tenke hili entre sistema polítika rua. Kestaun fundamental maka kuadru konstitusionál Timor-Leste nian tenke reflete nasaun nia realidade polítika, estrutura sosiál, kapasidade governasaun no nesesidade dezenvolvimentu nian. FM fiar katak reforma konstitusionál ne’e nesesáriu duni, la’ós tanba razaun ideolójika, maibé tanba konstituisaun atuál la responde ona ba Timor-Leste nia realidade no nesesidade. Tanba ne’e, artigu ida-ne’e fo FM nia análize kona-ba relasaun entre Konstituisaun RDTL, dezempeñu governasaun no dezenvolvimentu, no identifika prinsípiu sira ne’ebé bele orienta prosesu reformasaun konstitusional ne’ebé kredibel no inkluzivu.
“Best Practice”, “Best Fit” no Kontestu Global ne’ebé Muda Dadaun
Debate konstitusionál iha Timor-Leste reflete tensaun entre aprosimasaun “boa prátika” (best practice) no “apropriadu liu” (best fit) relasiona ho prosesu harii estadu, halo polítika no dezenvolvimentu internasionál. Aprosimasaun boa prátika fó prioridade ba aliñamentu ho padraun internasionál sira no norma demokrátiku formál sira, ne’ebé normalmente promove husi organizasaun internasionál, doadór no asesór internasionál sira, no bazeia iha esperiénsia husi demokrasia osidentál avansadu sira. Iha Timor-Leste, prosesu ne’e bele haree iha prátika “kopia-paste” lei no instituisaun sira husi kontestu seluk, no mos governu nia dependénsia ba asesór estranjeiru sira.
Maske dalan boa prátika ne’e konsidera nesesáriu atu asegura lejitimidade internasionál no konfiansa husi doadór sira iha momentu restaurasaun independénsia, nia rezultadu mak enkuadramentu legál no institusionál sira ne’ebé la hanesan kapasidade administrativa no implementasaun lei ne’ebé sei fraku to’o agora. Paradoksialmente, lakuna ida ne’e entre lei formal sira ho estadu nia kapasidade atu implementa reforsa ita nia dependénsia ba asesor internasionál.
Aprosimasaun “best fit” promove adaptasaun ba kontestu, legadu istóriku, estrutura sosiál tradisionál no limitasaun implementasaun iha prátika. Aprosimasaun ne’e susar iha intervensaun sira ne’ebé dirije husi leten ba kraik (top-down), no baibain mosu liu-husi kompetisaun polítika, kontestasaun sosiál no ajustamentu institusionál ne’ebé lao neineik. FM prefere dalan best fit, maibé la signifika ami rejeita padraun internasionál sira; ami rekoñese de’it katak instituisaun estadu sira funsiona ho efetivu liu bainhira instituisaun rasik iha lejitimidade sosiál no realistiku.
Debate ne’e mos iha ligasaun ho diskusaun globál kona-ba multipolarizmu no diversidade sivilizasaun. Sistema pós-Guerra Fria ne’ebé envolve modelu governasaun global ida de’it lidera husi osidentál komesa lakon ona. Tanba ne’e nasaun barak komesa rekoñese ona katak estadu ida-idak dezenvolve tuir ninia dalan úniku ne’ebé influénsia husi istória, kultura no estrutura sosiál rasik. Mudansa ida-ne’e la signifika tenke rejeita demokrasia ka direitus umanus. Maibé, situasaun ne’e kestiona se modelu institusionál sira ne’ebé dezeña husi li’ur reprezenta dalan diak liu ba estabilidade, lejitimidade no dezenvolvimentu.
Ba FM, ita tenke kaer metin nafatin prinsípiu demokrátiku no direitus umanus. Tanba ne’e, bainhira ami promove best fit ami la foti pozisaun relativizmu ka autoritarizmu. Pergunta xave mak oinsá prinsípiu governasaun sira institusionaliza no realiza iha prátika. Bainhira sistema governasaun ladún iha aliñamentu diak ho realidade sosiál no kapasidade estadu nian, risku mak regra demokrátiku sai simbóliku deit, ho rezultadu konfiansa públiku sai fraku liu tan.
Harii Konstituisaun iha Timor-Leste: Sistema Formal no Realidade Informal
Timor-Leste nia instituisaun estadu estabelese durante administrasaun ONU no períodu inisiu independénsia ho aprosimasaun boa prátika. Lei no dezeñu institusionál sira dala barak kopia husi liur no ladaun adapta ba kontestu lokál, inklui ita nia kapasidade administrativa no kondisaun sósiu-ekonómiku. Prosesu ne’e kria lakuna boot entre instituisaun formál sira ho realidade prátika informál sira.
Tanba ne’e, aplikasaun lei barak fraku ka seletivu. Konstituisaun RDTL mensiona instituisaun sira ne’ebé nunka estabelese, hanesan tribunál militár. Iha prátika, prosesu foti desizaun polítika hetan influénsia maka’as husi relasaun pesoál sira, lealdade istóriku sira no rede patroneza kompara ho regra ka lei formál sira. Hanesan FM hakerek ona, dezligasaun ida-ne’e estraga lejitimidade institusionál no halakon konfiansa públiku nian iha estadu.
Ba FM, ita la bele haree instabilidade polítika iha Timor-Leste kauza deit husi elite nia hahalok aat. Klaru katak elite sira nia hahalok importante, maibé instabilidade mos reflete problema estruturál sira ne’ebé klean liu, liu-liu dezeñu konstitusionál rasik. Dezeñu ne’e inklui divizaun sira autoridade nian ne’ebé la klaru, asumsaun kona-ba kapasidade institusionál ne’ebé aas liu, no falta aliñamentu entre prosedimentu eskrita ho mekanizmu podér informal sira. Kestaun sira ne’e labele rezolve de’it liu-husi mudansa lideransa ka hakilar kona-ba maturidade ema boot sira. Tuir FM nia haree, ita presiza revizaun konstitusionál ne’ebé substantivu.
Semi-Prezidensiál ka Prezidensiál: Implikasaun mak Saida?
Iha kontestu ida-ne’e, debate kona-ba sistema semi-prezidensiál kontra prezidensiál aumenta ba beibeik. Tuir Timor-Leste nia modelu governasaun atuál, autoridade ezekutivu fahe entre prezidente eleitu ho governu ida ne’ebé responsabiliza ba parlamentu. Iha teoria, devizaun podér ida-ne’e halo balansu no responsabilizasaun. Iha pratika, konstituisaun kria inserteza kona-ba kompeténsia, podér vetu, formasaun governu no disolusaun parlamentár, no ida-ne’e kontribui ona ba instabilidade governu nian no implementasaun polítika ne’ebé la konsistente.
Proponente sistema prezidensiál sira defende katak kompeténsia ne’ebé la klaru no kompetisaun multipartidária maka’as hamosu sistema ida ne’ebé la efisiente no la’o neineik liu. Tuir perspetiva ne’e, sistema la adekuadu ba Timor-Leste nia nesesidade dezenvolvimentu. Balun dehan nasaun ne’e sofre husi “exsesu demokrasia nian”, iha-ne’ebé rivalidade maka’as entre partidu sira prevene estadu halo desizaun ne’ebé koerente no sustentável. Ezekutivu unifikadu ida hare nu’udar dalan atu hametin koordenasaun, hamenus disputa sira no fornese lideransa ne’ebé klaru liu, liu-liu iha momentu Timor-Leste tenta atu diversifika ekonomia, harii infraestrutura no aselera integrasaun rejionál nian liu husi ASEAN.
Maibé, argumentu sira-ne’e la fó konsiderasaun másimu ba risku husi konsentrasaun podér ezekutivu nian. Risku ne’e boot liu iha kontestu estadu direitu ne’ebé fraku, klientelizmu buras no responsabilizasaun limitadu. Esperiénsia hatudu katak iha estadu sira ne’ebé frajil ka seidauk dezenvolvidu, sistema prezidensiál sira bele hamosu ditadura, halakon balansu podér no taka espasu sosiedade sivíl.
Iha Timor-Leste, polítika personalizadu maka’as ona no norma patriarkál sei forte nafatin. FM preokupa sistema prezidénsial sein balansu podér ne’ebé adekuadu bele konsentra liután riku-soin no podér elite, nune’e mos bele marginaliza ba feto no foin-sa’e sira no intensifika polarizasaun polítika. Iha tempu hanesan, defensór sira husi sistema atuál argumenta katak fallansu sira mai husi kapasidade limitadu no kultura polítika ne’ebé ladún dezenvolve duké dezeñu institusionál rasik. Nune’e sira sujere katak reforma tenke klarifika no hametin enkuadramentu ne’ebé eziste ona duké troka tomak.
Ba FM, debate ida-ne’e reforsa nesesidade atu hakat liu naran institusionál sira no responde ba lakuna entre dezeñu konstituisaun (formál) no realidade polítika (informál).
Karakterístika Timoroan ho Forma Estadu
Iha artigu antes ne’e, FM avansa konseitu demokrasia sosiál ho karakterístika Timoroan, hodi argumenta katak reforma substantiva tenke klarifika saida maka karakterístika sira-ne’e. Timor-Leste la’ós nasaun liberál osidentál no mós la’ós estadu dezenvolvimentu (developmental state) Ázia Orientál. Timor-Leste okupa pozisaun híbrida ne’ebé influénsia husi ita nia istória rezisténsia hasoru kolonializmu no okupasaun, ligasaun metin komunál no familiár, valór sosiál Katóliku no aspirasaun demokrátika.
Timor-Leste nia sosiedade ida ne’ebé ki’ik, ho diferensa klase ne’ebé sei limitadu, maske dezigualdade sosiál aumenta ba beibeik ona. Relasaun polítika nafatin pesoál no popular; sidadaun sira koñese sira nia líder sira no hakarak besik ho sira. Iha kontestu ne’e, estadu labele dook husi povu ka burokratiku liu. Maibé neineik-neineik, instituisaun estadu sai sentralizadu no dook liu husi komunidade sira; ida-ne’e kontribui ba povu nia persepsaun elitizmu no halo konfiansa públika tun.
Tanba ne’e, prosesu revizaun konstitusionál tenke konsidera oinsá forma estadu bele reflete di’ak liu-tán realidade sosiál Timoroan sira nian. Ida-ne’e inklui avalia balansu entre sentralizasaun no partisipasaun no asegura katak instituisaun estadu fasilita liu-tan sidadaun atu envolve iha prosesu foti desizaun. Pur ezemplu, governu bele empodera munisípiu ho suku sira atu foti desizaun, simplifika asesu ba servisu públiku sira, no hadi’a mekanizmu keixa no responsabilidade nian.
Atu define karakterístika Timoroan nian, la bele husik de’it ba elite polítiku sira atu deside. Prosesu harii konstituisaun iha pasadu domina husi elite sira, no ida ne’e hamosu eskluzaun no instabilidade polítika. Povu baibain tenke envolve iha prosesu ne’e, atu nune’e bele asegura katak revizaun konstituisaun reflete aspirasaun koletiva sira no povu nia hakarak, envezde interese elite sira nian.
Inkluzaun Públika no Prosesu Revizaun nian
Karik prosesu revizaun konstitusionál esklui públiku, risku mak elite impoin vizaun elitista ida kona-ba estadu. Tanba ne’e, prosesu ida ne’ebé kredivel presiza konsultasaun públika ne’ebé substantivu, edukasaun sívika no prosedimentu legál ne’ebé klaru atu orienta revizaun no prevene politizasaun.
Tanba ne’e, FM rekomenda Parlamentu atu kria enkuadramentu legál ida atu regula prosesu revizaun, ho objetivu atu garante transparénsia, inkluzividade no konsensu. Atu bele hakat liu narrativa istóriku no kompetisaun elite ne’ebé fahe povu, esensiál atu artikula vizaun ida ne’ebé reflete povu tomak nia hakarak no orientadu ba futuru.
Konkluzaun
Ba FM, klaru katak ita presiza halo revizaun konstitusionál atu aliña Timor-Leste nia sistema governasaun ho realidade nasionál, estrutura sosiál no nesesidade dezenvolvimentu. Timor-Leste bele mantein sistema semi-prezidensiál ka adota ida prezidensiál, maibé revizaun tenke responde ba problema polarizasaun polítika, klientelizmu, estadu direitu ne’ebé fraku, meritokrasia ne’ebé limitadu no sidadaun sira-nia nesesidade.
FM la defende modelu institusionál ne’ebé fiksu ka determina tiha ona. Ami husu de’it ba prosesu revizaun ida ne’ebé pragmátiku, inkluzivu no kontestualizadu, ne’ebé bazeia ba aprosimasaun ida ne’ebé apropriadu (best fit approach). Objetivu prinsipál mak hamenus lakuna entre regra formál sira no prátika informál sira, hametin responsabilidade no restaura konfiansa públiku. Se revizaun konstitusionál hala’o ho kuidadu no inkluzivu, bele kria fundasaun ba estabilidade polítika ne’ebé sustentável, governasaun ne’ebé di’ak liu, no kultura demokrátika ne’ebé reflete lolos sosiedade Timoroan atu atinje promesa independénsia nian.
