Dependénsia Ba Asesór Internasionál: Implikasaun Ba Kapasidade Estadu, Soberania No Dezenvolvimentu

Foto: Fundasaun Mahein

 

Artigu ida ne’e diskute kona-bá dependénsia Governu Timor-Leste nian ba asesór internasionál atu prodús lei, polítika no dokumentu ofisiál oi-oin. Maske asesór internasionál nia papél kritiku tebes hodi apoia funsionamentu estadu, Fundasaun Mahein (FM) preokupa katak Governu no instituisaun estadu seluk depende liu ba asesór interanasionál hodi hala’o funsaun governmental xave sira, tanba ami haree katak dependénsia ne’e lori implikasaun grave ba Timor-Leste nia kapasidade estadu, dezenvolvimentu, soberania no seguransa nasionál. Implikasaun balun hanesan limita kapasidade domestika iha area lei, ofisiais Timor-oan eskluidu husi prosesu foti desizaun, sustentabilidade finanseiru, dezigualdade saláriu, malkontente no frakeza iha administrasaun públiku, no konflitu legal tanba falta monitorizasaun husi asesor no ofisial Timor-oan sira.

FM ho artigu ida ne’e lakoi fo sala deit ba asesór internasionál sira. FM haree estadu Timor-Leste nia dependénsia ba asesór husi rai liur ne’e mosu tanba husi desizaun polítika, liu-liu polítika lingua ofisiál, no mos tanba estadu falha atu investe nato’on atu dezenvolve Timor-oan sira nia kapasidade lingua no legal sira, nune’e kria insentivu tanba limitasaun kapasidade ne’e eziste nafatin. FM mos preokupa katak desizaun na’in Timor-oan balun toman ona delega servisu ne’ebé komplikadu liu ba asesór internasionál, en vez de halo esforu atu hasa’e sira nia kapasidade rasik no redús dependénsia ba asisténsia husi rai liur. Tanba ne’e, FM prodús analise ida ne’e hodi informa ba públiku kona-b asuntu ne’e, no mos rekomenda estratéjia balun ne’ebé estadu Timor-Leste bele adopta hodi rezolve problema ne’e.

Portugés hanesan lingua ofisiál ida Timor-Leste nian, no ita nia sistema legal bazeia ba Portugal nian. Tanba ofisiál Timor-oan barak ladun hatene lian ka lei Portugal nian, Governu, Parlamentu no instituisaun estadu sira seluk presiza ajuda husi ema ne’ebé hatene lian Portugés hodi prodús dokumentu legal sira ne’ebé kompleksu liu. Tanba ne’e, asesór husi rai liur importante atu apoia dezenvolvimentu no funsionamentu instiuisaun estadu. Maske nune’e, Tuir FM nia observasaun no diskusaun ho ofisiál Timor-oan sira, dependénsia ba asesór internasional lori implikasaun oi-oin ba estadu.

Kestaun ida maka estadu tenke selu osan boot ba asesór barak hodi hala’o funsaun ne’ebé tuir lolos asesór Timor-oan bele halo. Kestaun ida ne’e mos sai urjente tanba posibilidade Timor-Leste sei enfrenta krize finanseiru iha futuru. FM la hatene saláriu asesór internasionál hira, maibé ema barak hatene katak asesor internasionál servisu iha area lei hetan saláriu boot tebes tuir nível saláriu internasionál. Governu gasta dolar miliaun ba miliaun kada tinan hodi selu asesór sira ne’e. Tuir FM nia haree, sustentável no benefísiu liu se Governu uza osan ne’e atu selu ba kapasitasaun no rekrutamentu funsionáriu públiku no asesór Timor-oan, tanba ida ne’e sei hasa’e kapasidade doméstika, hamenus despeza estadu no garante osan sirkula iha rai laran duké haruka deit ba konta bankária iha rai liur.

Relasaun dependénsia no dezigualdade salárial entre Timor-oan ho traballador internasionál mos hafraku administrasaun públiku no kria malkontente iha sosiedade. Funsionáriu Timor-oan sira hatene katak asesór internasionál sira simu saláriu boot, no FM preokupa ida ne’e desmotiva staff Timor-oan sira. FM rona beibeik asesór prefere servisu mesak duké fahe knaar ho staff Timor-oan sira. Maske dala barak asesór sira nia servisu todan no tempu limitadu, tuir lolos sira tenke fahe responsabilidade, tanba se lae staff Timor-oan sira sente sira la’os na’in ba servisu no ba estadu.

Ita bele halo komparasaun entre situasaun ida ne’e ho situasaun iha sosiedade, iha ne’ebé sidadaun barak haree doadór internasionál gasta osan boot, maibé projetu sira fó benefísiu kiik ba sidadaun baibain sira, no staff ajénsia internasionál mak hetan benefísiu barak. Timor-oan barak deskonfia ema ka organizasaun estranjeiru balun “aproveita” limitasaun Timor nian hodi benefísia-an. Aleinde ne’e, peskiza hatudu katak igualdade ekonómiku provoka destabilidade sósio-polítika no ameasa seguransa. Ne’e la’os deit tanba pobreza estraga ema nia ben-estar no dignidade, maibé most tanba dezigualdade ne’ebé ita haree ho matan sempre hamosu kecemburuan sosial (social jealousy), krime, no halo ema la fiar malu. Ida ne’e perigozu liu bainhira sosiedade esperiénsia ona ho konflitu no violénsia, no maioria sidadaun moris ho kondisaun ne’ebé la adekuadu. Tanba ne’e, dezigualdade ekonómiku entre Timor-oan no mos entre Timor-oan ho estranjeiru ne’e la justu no ameasa seguransa públiku.

Aleinde dezigualdade ekonómiku, FM preokupa katak nível lingua no konhesimentu ne’ebé la hanesan entre asesór internasionál no ofisiál Timor-oan sira esklui ona desizaun na’in Timor-oan sira husi prosesu halo polítika. FM rona katak bainhira diskusaun internal iha governu uza lian Portugés, asesór internasionál sempre domina diskusaun, no Timor-oan barak la bele partisipa iha diskusaun. Dala barak sira hakarak fó kontribuisaun, maibé sente la komfortável atu koalia iha diskusaun ho lian Portugés.

Timor-oan sira ho lian Portugés no konhesimentu lei ne’ebé sei limitadu mos la bele partisipa ho másimu iha prosesu hakerek lei, no baibain asesór internasionál mak halo servisu barak liu. Tanba ne’e, lei foun ne’ebé asesór internasionál prodús dala barak bazeia ba lei husi nasaun CPLP seluk. FM hakerek beibeik ona kona-bá prátika “copy-paste” lei husi Portugal, sein konsulta, analiza ka adapta ba kontekstu espesífiku Timor nian. Nune’e mos, asesór internasionál barak ladun komprende Timor nia kontekstu, no tanba ne’e sira nia servisu legal dala barak la refleita realidade Timor nian. Prátika hirak ne’e provoka konflitu entre lei, instituisaun estadu no realidade sosial, no mos haforsa liu tan dependénsia ba asesór internasionál. Tanba estadu adopta ona lei barak husi Portugal, agora bainhira governu hakarak halo polítika foun ruma, presiza halo servisu legal barak uluk, no ida ne’e limita fali polítika na’in sira nia opsaun no aumenta burokrasía.

Asesór balun tenta duni atu servisu hamutuk ho staff Timor-oan sira, maibé realidade hatudu ne’e dala barak la akontese tanba tempu limitadu. Bainhira ofisiál Timor-oan menus envolvimentu iha prosesu diskusaun no hakerek lei, susar ba sira atu bele dezenvolve kapasidade legal no lingua. Nune’e halo susar liu tan atu hamenus dependénsia ba asesór internasionál. Tanba ne’e, FM fiar katak kapasitasaun no delegasaun (fahe) servisu tenke sai nu’udar parte prinsipál servisu asesór internasionál nian. Presiza adapta kontratu servisu hodi inklui atividade no tarjetu atu hasa’e Timor-oan sira nia partisipasaun iha area espesífiku. Maibé, FM seidauk rona planu ruma atu halo nune’e.

Dependénsia ba asesór internasionál mos mosu tanba polítika lingua ofisiál dook husi realidade maioria Timor-oan sira. Realidade maka maioria Timor-oan sira prefere koalia Tetum, no só ema Timor balun deit mak koalia Portugés hanesan lian materna. Ema barak mos haree Portugés hanesan lingua “elite”, no infelizmente elite balun haree Tetum hanesan lingua “primitivu” ida. Bainhira ita uza Portugés nuudar lingua ofisiál mos esklui lidér husi jerasaun foun ne’ebé estuda ho lian Indonézia. Tanba ne’e, ema Timor barak sente eskluidu husi estadu ne’e, masek sira sofre no sakrifika-an hodi manán independénsia. Injustisa boot ne’e kria odiu no hirus barak iha sosiedade, ne’ebé bele provoka destabilidade polítiku iha futuru.

Susar tebes atu bele rezolve problema ida ne’e. Solusaun ida maka kria regra ida ne’ebé obriga ema hotu koalia lian Tetum iha diskusaun no prosesu governu sira hotu. Ida ne’e bele garante partisipasaun másimu husi desizaun na’in no funsionáriu Timor-oan sira. Lei, dokumentu no komunikasaun ofisiál mos presiza tradús ba Tetum, no fahe ba públiku. Ema barak promove ideia atu dezenvolve Tetum, atu bele uza Tetum hodi espresa konseitu tékniku no legal sira. Maibé, seidauk iha progresu – to’o agora seidauk iha modelu Tetum ida ne’ebé universal, no Tetum ne’ebé ema Timor koalia lor-loron sempre kahur ho lian rua ka tolu, depende ema ida-idak nia esperiénsia moris, edukasaun no idade. Presiza empresta liafuan husi Portugés ka Bahasa Indonézia hodi diskute asuntu tékniku sira, no material eskrita ho lian Tetum nafatin limitadu tebes. Tanba ne’e, seidauk klaru se bele ka lae dezenvolve Tetum hodi troka Portugés nuudar lian ofisiál Governu iha tempu mediu-prazu. Presiza vontade polítiku ne’ebé forte no esforsu boot husi estadu no instiuisaun linguístiku sira, no tenke formaliza vokabuláriu no prodús diksionáriu no livru tékniku barak. Maibé, diskusaun iha públiku kona-bá asuntu ne’e menus, ne’ebé hatudu kestaun ne’e ladun sai prioridade ba estadu.

Tanba polítika lingua ofisiál atuál obriga estadu atu prodús lei no dokumentu ofisiál sira ho lian Portugés, nesesária atu aumenta kapasidade lian Portugés iha sosiedade Timor-Leste iha tempu badak. Ema Timor moris ho lian barak, no maioria hatene ona lian Portugés uituan, signifika tuir lolos fasil atu hasa’e nível Portugés iha sosiedade. Infelizmente, maske estadu koko atu dezenvolve Portugés iha rai laran seidauk atinje susesu boot. Eskola sira hanorin ho lian Portugés no funsionáriu públiku tuir kursu Portugés, maibé abilidade ho lian Portugés nafatin limitadu tebes iha sosiedade. Ne’e rezulta tanba razaun oi-oin, hanesan polítika lingua eskola ne’ebé troka, mestre sira nia abilidade Portugés limitadu, no bolsu estudu barak liu ba estuda ho lian Inglés, la’os Portugés. Asesór internasionál sira mos halo servisu barak liu ho lian Portugés, signifika Timor-oan la presiza aprende. Nune’e mos, joven Timor-oan sira maioria prefere atu aprende Inglés duké Portugés.

FM konklui katak dependénsia ba asesór internasionál atu apoia funsaun bázika iha instituisaun estadu nuudar dezafiu boot ba dezenvolvimentu estadu, no mos tau presaun ba finansas estadu ne’ebé limitadu, no provoka dezigualdade ekonómiku, malkontente no frakeza iha administrasaun públiku. Desizaun na’in no funsionáriu Timor-oan sira barak sente eskluidu husi prosesu polítika tanba la hatene lian Portugés, no ida ne’e hafraku Timor-Leste nia soberania no demokrasia. Situasaun ne’e mosu tanba fatór oi-oin, hanesan polítika lingua ofisiál ne’ebé prioritiza lian Portugés, kapasidade lian Portugés ne’ebé fraku iha sosiedade, prátika kopia lei husi Portugal no CPLP, no falta vontade polítiku entre lidér Timor-oan sira hodi haforsa kapasidade legal no lingua iha rai laran.

Atu bele rezolve problema sira ne’e, presiza hasa’e nível eduksaun iha sosiedade. Nune’e mos, FM husu Governu atu revee implementasaun polítika lian Portugés iha fasilidade edukatívu no insituisaun estadu nian, atu nune’e ita bele komprende diak liu tan situasaun ho lian Portugés iha rai laran, no buka meius atu haforsa liu tan. Lidér sira mos presiza haree fila fali kestaun oinsá bele dezenvolve Tetum hodi troke Portugés nuudar lian prinsipál governu nian. Maibé, kestaun ne’e presiza vontade polítiku, tempu, no investimentu boot. Tanba ne’e, presiza mos atinje nível Portugés ne’ebé aas iha persentajen populasaun Timor-oan ne’ebé sufisente atu redús ita nia dependénsia ba asesór internasionál iha tempu badak. Presiza fó bolsu estudu atu estuda iha rai CPLP sira, liu-liu ba estudante sekundária sira no ema ne’ebé hakarak sai funsionáriu públiku.

Ikus liu, FM sujere presiza adapta kontratu asesór internasionál hodi aumenta atividade kapasitasaun, atu nune’e asesór internasionál bele fahe sira nia matenek no ajuda Timor-oan sira atu dezenvolve sira nia an. Aleinde ne’e, FM husu Governu atu avalia saláriu ne’ebé estadu fó ba asesór internasionál sira, atu garante saláriu ne’e realístiku bazeia ba kustu moris iha Timor-Leste no saláriu ba servisu hanesan iha nasaun ne’ebé ho nível dezenvolvimentu hanesan Timor-Leste. Kontratu asesór tenke limita tuir tempu no presiza avaliasaun regular, no la bele renova tinan-ba-tinan deit. Tenke mos hapara prátika rekruta asesór bazeia deit ba rekomendasaun husi asesór seluk. Se karik Governu foti asaun hirak ne’e, bele muda insentívu atuál hodi minimíza konflitu interese no aumenta kapasidade estadu en vez de mantein dependénsia.

 

 

Leave a Reply

Your email address will not be published.

Related Post