“Promove Lideransa Polísia Profisionál no Responsavel: Fundasaun Mahein nia Parecer kona-ba Selesaun Komandu Polísia Nasionál”

“Promove Lideransa Polísia Profisionál no Responsavel: Fundasaun Mahein nia Parecer kona-ba Selesaun Komandu Polísia Nasionál” post thumbnail image

Foto: internet 2026

Fundasaun Mahein (FM) hato’o Parecer kriterias sira ne’e ba Governu Timor-Leste, atu utuliza implementa ho klaru no bazeia ba méritu iha selesaun ba Komandante Jerál no Adjuntu Komandante Jerál Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL). Diskusaun públiku sira ne’ebé hala’o daudaun ne’e subliña importánsia atu asegura katak kandidatu sira kumpre padraun profisionalizmu nian, iha esperiénsia kle’an iha asuntu operasionál no seguransa nian iha nivel doméstiku no rejionál (ASEAN), no hatudu abilidade atu implementa operasaun polísia nian tuir lei, orden, no padraun direitus umanus internasionál sira. Aleinde ne’e, kapasidade lideransa, integridade, la-partidária, abilidade komunikasaun ne’ebé efetivu, no kompromisu ba ekilíbriu jéneru tenke sai konsiderasaun xave sira. Análize ida-ne’e hato’o Konsellhu Sumprimu da PNTL,  ba Ministru Interiór, Komisaun Parlamentár B, atór sosiedade sivíl sira, no públiku in jeral nu’udar kontribuisaun ida hodi identifika lideransa ne’ebé kualifikadu liu ba mandatu tinan tolu oin mai husi komandu polísia nasionál.

Iha kraik ne’e FM hakarak hato’o  lista esbosu ida husi kritériu sira ne’ebé sujere ne’ebé regra normal iha Mundo adapta ona ba polítika interna, rezolusaun ministeriál, ka desizaun Konsellu Ministru nian.

  1. Elijibilidade báziku no integridade
  • Sidadania Timorense, rezidénsia permanente iha Timor-Leste, no servisu ba tempu naruk iha PNTL (ezemplu, mínimu tinan 20 ba Komandante Jerál, tinan 15 ba Segundu Komandante Jerál).
  • Rejistu dixiplinár ne’ebé mos iha períodu ne’ebé define ona (ezemplu, tinan 5-10 ikus), lahó envolvimentu ne’ebé provadu ona iha violasaun direitus umanus, korrupsaun, ka hahalok aat ne’ebé grave.
  • Hatudu integridade, onestidade, no hahalok étika, inklui respeitu konsistente ba Konstituisaun, lei sira, no regulamentu internu sira.
  • Reputasaun públika ne’ebé suporta konfiansa husi komunidade sira, sosiedade sivíl, no instituisaun xave sira (Tribunál, Ministériu Públiku, Provedór, Komisaun Anti‐Korrupsaun).
  1. Esperiénsia profisionál no edukasaun
  • Esperiénsia operasionál no komandu ne’ebé luan iha nivel superiór (ezemplu, Komandante Munisipál, Diretór Nasionál, ka Xefe Departamentu Prinsipál sira hanesan Operasaun, Treinamentu, Investigasaun Kriminál, Fronteira).
  • Esperiénsia provadu iha planeamentu no jestaun operasaun kompleksu sira: eleisaun, eventu públiku boot sira, perturbasaun sivíl, resposta ba dezastre, no operasaun konjunta ho F‐FDTL no parseiru internasionál sira.

Edukasaun formál ne’ebé relevante:

  • Akademia polísia no kursu lideransa PNTL avansadu.
  • Di’ak liu iha lisensiatura universitáriu iha direitu, administrasaun públika, estudu seguransa nian, ka área sira ne’ebé iha relasaun; estudu pós-graduasaun sira hanesan vantajen adisionál ida.
  • Partisipasaun iha formasaun internasionál espesializada (ONU, ASEANAPOL, INTERPOL, programa bilaterál sira) kona-ba lideransa estratéjiku, direitus umanus, polisiamentu komunitáriu, no jestaun krize.
  1. Abilidade polítika, estratéjiku, no governasaun
  • Abilidade atu tradús polítika seguransa Governu nian no estratéjia nasionál sira ba planu estratéjiku sira PNTL nian ba médiu no longu prazu, inklui objetivu sira ne’ebé bele sukat no indikadór sira dezempeñu nian.

Komprensaun maka’as kona-ba:

  • Enkuadramentu konstitusionál no separasaun podér sira.
  • Governasaun setór seguransa no fiskalizasaun sivíl.
  • Padraun legál sira kona-ba uza forsa, kapturasaun, detensaun, no investigasaun.
  • Kapasidade atu prepara no defende polítika, nota konseitu, no proposta orsamentu iha Ministru Interiór, Konsellu Ministru, Parlamentu Nasionál, no parseiru dezenvolvimentu nia oin.
  • Abilidade sira iha reforma organizasionál: reestrutura unidade sira, halo revizaun ba SOP sira, no aliña PNTL ho prátika di’ak liu iha polisiamentu demokrátiku no orientadu ba komunidade.
  1. Lideransa operasionál no kapasidade jestaun nian
  • Abilidade ne’ebé prova ona atu komanda unidade boot sira durante operasaun sira ho risku aas, mantein dixiplina, uza forsa proporsionál, no protesaun ba ema sivíl sira.
  • Abilidade planeamentu operasionál no foti desizaun ne’ebé forte: avaliasaun ameasa, planeamentu kontijénsia, jestaun risku, no kultura revizaun depois-asaun.

Kompeténsia iha jestaun rekursu

  • Deslokasaun pesoál bazeia ba padraun krime no nesesidade komunidade nian.
  • Uzu efisiente ba lojístika, veíkulu sira, ekipamentu komunikasaun sira, no kilat sira.
  • Komprensaun báziku kona-ba orsamentasaun no responsabilizasaun finanseira.
  • Esperiénsia iha jestaun krize no emerjénsia: dezastre naturál, distúrbiu sivíl, krize internu PNTL (greve, konflitu internu), no koordenasaun ho CNE, STAE, no ajénsia sira seluk durante eleisaun.
  1. Komunidade, direitus umanus, no kultura interna
  • Kompromisu kle’an ba polisiamentu komunitáriu no parseria ho lider suco/aldeia sira, grupu juventude no feto sira, lider relijiozu sira, no ONG sira.
  • Rejistu klaru kona-ba promove no haforsa direitus umanus, igualdade jéneru, no la‐diskriminasaun iha PNTL nia laran, inklui apoiu ba feto sira iha polisiamentu no protesaun ba grupu vulneravel sira.
  • Abilidade atu komunika ho efetivu ho públiku no mídia, inklui durante krize, ho maneira kalma no transparente ne’ebé proteje investigasaun sira ne’ebé la’o hela maibé harii konfiansa públiku nian.

Abilidade sira iha lideransa internu:

  • Motiva pesoál sira no promove promosaun no formasaun bazeia ba méritu.
  • Hasoru korupsaun, abuzu, no violénsia liuhosi prosesu dixiplinár ne’ebé justu.
  • Apoia bem-estar, saúde mentál, no dezenvolvimentu profisionál ofisiál sira-nian.
  1. Diferensiasaun espesífiku: Jerál vs Segundu Komandante Jerál
  • Dimensaun Komandante Jerál (KJ) Segundu Komandante Jerál (SGC)
  • Papél jerál Líder estratéjiku no oin públiku PNTL nian; responsavel ba vizaun nasionál, relasaun esterna, no responsabilizasaun ba Governu.
  • Adjuntu prinsipál; asegura implementasaun diretiva sira GC nian no kontinuidade komandu nian.
  • Foku ba polítika Pezu aas liu ba polítika, governasaun, koordenasaun inter‐institusionál, no kooperasaun internasionál.
  • Pezu aas liu ba jestaun internu, supervizaun operasionál, no dixiplina institusionál.
  • Papél operasionál Aprova operasaun prinsipál sira; lidera iha krize sira iha nivel esepsionál ka nasionál.
  1. Prosesu selesaun ne’ebé sujere ba salvaguarda sira.
  • Konsellhu Suprior PNTL halo selesaun pakote kandidatus balun, depois delega ba Ministero Interior , depois lori ba Publiku ho PN komisaun B para halo intervista, depois rekomenda ba konsellhu Ministro halo selesaun kandidatus ba Kom Gen ho Segundo KomGen PNTL.
  • Anúnsiu transparente kona-ba kritériu tuir nia kalendariu tempu, ho komunikasaun interna PNTL nian no, bainhira apropriadu, informasaun públika ba lejitimidade.

Avaliasaun estruturadu ne’ebé kombina:

  • Revizaun ba rejistu servisu no istória dixiplinár.
  • Submisaun eskrita (vizaun ba PNTL iha tinan 3–5).
  • Painél entrevista bazeia ba kompeténsia inklui Governu, órgaun supervizaun sira, no karik peritu independente sira.
  • Konsiderasaun ba ekilíbriu jeográfiku, jéneru, no jerasionál, enkuantu mantein méritu no integridade nu’udar kritériu prinsipál.
  • Se ita-boot hakarak, pasu tuirmai bele konverte ida-ne’e ba esbosu “Dekretu‐Lei kona-ba Kritériu no Prosedimentu ba Nomeasaun Komandante Jerál PNTL no Segundu Komandante Jerál” ho artigu no linguajen legál ne’ebé apropriadu atu submete ba Ministériu Interiór ka Konsellu Ministru.

Atu hatene klean liu tan bele manda email ba:

Email: direktor.mahein@gmail.com

Telemovel: (+670) 7831 6075

Website: www.fundasaunmahein.org

 

Leave a Reply

Your email address will not be published.

Related Post