Alegasaun Involvimentu Ajente Seguransa Iha Kazu Covalima

Alegasaun Involvimentu Ajente Seguransa Iha Kazu Covalima post thumbnail image

Foto : FM (Setembru 2026)

Kazu omisídiu sidadaun Terezinha Cardoso iha 24 Juñu 2026 iha Covalima hanesan aumenta tan lista kona-ba uza sala kilat no violénsia husi ajenti seguransa estatu nian iha tinan barak laran. Hanesan mos kazu dia 15 Agusto 2026 ne’ebe pesoal polisia tiru mate joven mane ida iha Uatucarbau Viqueque.  Insidenti sira ne’e kontinua sai publiku nia preokupasaun iha momentu barak nia laran. Relasaun ho kazu Covalima nian, hafoin audiénsia interogatóriu dahuluk nian iha loron rua no tolu nia laran iha fulan setembru 2026, tribunál haruka detensaun, inklui prizaun preventiva hasoru akuzadu na’in haat ne’ebé uza ho baze iha prova substansiál sira ne’ebé maka indika iha omisídiu. FM husu atu investigasaun kontinua tuir prosesu legal, inklui esforsu atu estabelese faktus kompletu, identifika autór materiál no intelektuál ruma, no lokaliza serteza vítima nia restu mortais.

  1. Uza sala kilat ne’ebe involve omisidiu:

Iha tinan 2018, ema na’in tolu mate no na’in haat kanek todan iha tiruteiu ne’ebé membru polísia ida halo iha Kuluhun, Dili. Iha tinan 2021, ema na’in rua mate no ida seluk kanek todan iha Lahane. Iha Janeiru 2022, membru na’in-neen husi Unidade Polísia Marítima  (UPM) iha Covalima envolve iha konfrontu ho ema sivíl sira ne’ebé rezulta iha joven ida nia mate. Iha momentu ne’ebá, FM argumenta katak violénsia no indisiplina iha PNTL nia laran nu’udar problema sériu ne’ebé la’o daudaun ne’ebé ameasa la’ós de’it seguransa públika, maibé mós lejitimidade estadu nian. Aleinde ne’e, FM espresa preokupasaun katak prosesu dixiplinár sira tuir brutalidade ajenti seguransa estadu nian laiha evidénsia klaru katak lisaun institusionál sira implementa hela.

  1. Uza sala kilat la involve omisidiu ne’ebe sai publiku nia perokupasaun:

FM mós dokumenta ona uza sala kilat iha insidente sira ne’ebé la envolve omisídiu. Iha 2023, FM relata alegasaun oioin ne’ebé envolve tiruteiu ba animál komunidade sira ho kilat ho grau militár, inklui kazu sira ne’ebé alegadamente envolve pesoál PNTL no F-FDTL. Membru komunidade sira keixa katak kazu sira la hetan akompañamentu adekuadu no katak arkivu sira dalaruma lakon sein rezolusaun klaru. Hafoin, iha Maiu 2024, FM relata tan insidente kilat-musan ne’ebé grave iha Covalima ne’ebé envolve membru F-FDTL ida ne’ebé destaka ba Servisu Intelijénsia Nasionál (SNIE), ne’ebé alegadamente hasai kilat-musan durante konfrontu no hakanek todan ba ema sivíl ida.

  1. Responsabilidade Institusionál

FM konsidera katak alegasaun sira ne’ebé seidauk rezolve ne’ebé envolve uzu forsa / uza sala kilat husi ajente estadu nian bele sobu konfiansa públiku nian ba estadu direitu no kria persesaun ba impunidade institusionál. Responsabilidade kriminál individuál tenke determina liuhusi prosesu judisiál sira ne’ebé legál. Iha tempu hanesan, instituisaun relevante sira iha devér kontinua atu prevene hahalok aat sira, investiga alegasaun sira, haforsa responsabilizasaun dixiplinár no kriminál bainhira presiza, no fornese reparasaun ho apropriadu. Responsabilidade institusionál tanba ne’e inklui asegura estrutura komandu ne’ebé efetivu, prosedimentu operasionál legál, mekanizmu fiskalizasaun, no kultura respeitu ba direitus umanus.

 

  1. Perguntas boot no husu ba reforma abrajante seitor seguransa

Kazu omisídiu hasoru sidadaun Terezinha hamosu pergunta no preokupasaun sériu sira iha públiku nia let, liuliu hafoin alegasaun sira katak ajente seguransa estadu nian sira envolve iha omisídiu ba ema sivíl ida ne’ebé instituisaun estadu nian sira hetan mandatu atu proteje. Ida ne’e hamosu pergunta fundamentál sira kona-ba sirkunstánsia no motivu iha alegadu omisídiu nia kotuk, inklui tansá maka pesoál seguransa estadu nian sei implika iha hahalok hanesan ne’e no fatór saida maka bele kontribui ba insidente ne’e.

Pergunta sira seluk sei iha kona-ba paradeiru husi vítima nia mate-isin ka ruin sira. Auzénsia husi vítima nia ruin kria preokupasaun signifikativu sira kona-ba kompletu husi investigasaun no nesesidade ba autoridade kompetente sira atu estabelese sirkunstánsia kompletu sira ne’ebé hale’u dezaparesimentu no alegadu mate. Asuntu sira-ne’e seidauk rezolve presiza iha investigasaun ida ne’ebé transparente, kredivel, no komprensivu hodi bele fornese resposta sira ne’ebé klaru ba vítima nia família no ba públiku Timor-Leste.

FM konsidera preokupasaun hirak ne’e sai hanesan xamada maka’as ba autoridade sira atu halo reforma abranjente ba setór seguransa iha Timor-Leste. Reforma hanesan ne’e tenke aborda estrutura institusionál sira no jestaun rekursu umanu, inklui mekanizmu sira responsabilizasaun nian, padraun profisionál sira, fiskalizasaun, formasaun, no respeitu ba estadu direitu. Kazu ne’e hatudu nesesidade urjente atu hametin salvaguarda sira hasoru abuzu autoridade no atu asegura katak instituisaun seguransa sira nafatin responsabiliza ba lei no ba sidadaun sira ne’ebé sira hetan mandatu atu proteje.

5. FM nia Rekomendasaun Politika no operasionál:

  1. Garante no fo konklusaun lalais, imparsiál, no transparente ba prosesu investigasaun no judisiál 2026 nian, tuir prosesu ne’ebé lolos no lei ne’ebé aplikavel.
  2. Kontinua esforsu investigasaun legál hotu hodi lokaliza no rekupera Terezinha Cardoso nia ruin.
  3. Reve no, bainhira apropriadu, reativa kazu 2024 no estabelese kualkér responsabilizasaun dixiplinár ka kriminál liuhusi institusaun ne’ebe kompetente.
  4. Halo revizaun / auditing ho independente ba operasaun SNIE no UPF iha Covalima, inklui responsabilidade komandu, prosedimentu uza forsa, no kumprimentu ba protokolu operasional.
  5. Hametin fiskalizasaun sivíl no parlamentár ba instituisaun intelijénsia no seguransa liuhusi mekanizmu relatóriu no responsabilizasaun ne’ebé efetivu.
  6. Hametin medida protesaun ba sasin no vitima sira nia familia kontra intimidasaun, retaliasaun, ka interferensia.
  7. Hadia responsabilizasaun interna no mekanizmu keixa iha instituisaun seguransa no defeza nia laran, inklui prosedimentu referénsia ne’ebé klaru ba hahalok kriminozu ne’ebé dezkonfia.
  8. Asegura operasaun seguransa iha komunidade fronteira sira atu kumpri ho padraun direitus umanus, rekizitu legál sira kona-ba uza forsa, no obrigasaun sira monitorizasaun no relatóriu nian ne’ebé efetivu.

Konkluzaun

FM halo xamada solidariedade nian ba  sosiedade sivíl, mídia, Provedoria Direitus Humanus no Justisa (PDHJ), no reprezentante polítiku sira iha Parlemento Nasional  atu akompaña didi’ak prosesu sira ne’e atu nune’e lia-los ne’e hatur no justisa la’o tuir lei no ordem iha Timor-Leste.

Leave a Reply

Your email address will not be published.

Related Post