Tamba Sa Mak PNTL Lakon ho Autor Kriminozu Sira?

Tamba Sa Mak PNTL Lakon ho Autor Kriminozu Sira? post thumbnail image

“Estadu hanesan sosiedade ida ne’ebé iha monopoliu uza forsa fizika,
legalmente iha teritoriu ida” (Max Weber)

Ida ne’e hanesan analojia teoritika ida, ne’ebé Fundasaun Mahein uza atu sukat kapasidade PNTL hodi kaer ka kommbate autor kriminozu sira, maibe nusa mak to agora ema oho malu hetok sai barak los?

Situasaun seguransa rai laran iha ultima tinan 2011 komesa iha instabilidade nia laran, iha instabilidade tamba lakon kontrola husi autor seguransa hanesan Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL). Konflitu grupu arte marsial kontinua akontese, komunidade inosente moris iha inseguru nia laran maske iha sira nia hela fatin rasik, ema inosente mate tamba óho husi ema deskuiñesidu.

Iha Fundasaun Mahein (FM) nian hanoin lisuk ida ne’e hakarak provoka opiniaun públiku hodi hanoin lisuk tamba sira rasik mak infrenta situasaun ida ne’e. Tambasa mak PNTL la halo nia kna’ar polisiamentu komunitaria atu prevene asaun krimi ne’ebé lansa husi ema deskuiñesidu? Karik ida ne’e PNTL lakon ho autor kriminozu sira? Maske PNTL iha misaun konstituisional atu garante seguransa interna ba sidadaun nia hakmatekno riku soin sira.

FM sita ba akontementu hirak ne’ebé akontese iha rai laran, publikasaun Jornal Indepedente loron 23 Novembru 2011 katak Jestor Otel Beach Garden na’in rua mate nudar “Fen-La’en” (Xineza-Malayzia) óho husi ema deskuiñesidu, tuir Polisia Investigasaun Kriminal vitima mate tamba sona ho tudik iha tuku rua madrugada, oras ne’e dadauk iha prosesu autopsia no investigasaun nia laran. FM nian hare katak iha impaktu ba dezenvolvimentu estadu Timor-Leste, tamba sa? Tamba ho situasaun rai laran ne’ebé la iha estabilidade bele taka dalan ba impresa internasional sira atu investe iha Timor-Leste. Iha publikasaun hanesan vitima estudante São Jose-Dili, ida mate hafoin kanek todan no kumunidade sira hetan iha area Manleuana nian iha tuku neen dader.

Grupu arte marsial kontinua asaltu malu maske esforsu lubuk ida estadu halo ona liu husi knaal ordem no lei nune’e mos knaal kultural hanesan juramentu maibe rejultadu la fo hakmatek ba povu kiik sira. Tranquilidade públiku iha ameasa nia laran husi grupu kiik ida maibe organizadu. Organizadu tamba ho sirkuntansia ne’ebé hanesan maibe autor seguransa labele responde. Karik ida ne’e PNTL lakon ho autor kriminozu sira nia lansamentu no autor hirak ne’e tenta sees husi polisia nia operasaun maske Instituisaun PNTL iha unidade oin-oin hanesan COE (Comando Operasaun Espesial), BOP (Batallaun Ordem Publika), Task Force ne’ebé lidera husi Komando Distrital Distritu Dili, Polisia Komunitaria. Iha públikasaun Jornal Indepedente 23 Novembru 2011 lamentasaun komunidade ba intervensaun polisia nian iha konflitu grupu arte marsial ne’ebé akontese iha Komoro. Intervensaun ne’ebé tarde ba grupu arte marsial ne’ebé asaltu malu polisia la konsege kaptura no rejultadu husi asaltu malu ne’e povu kiik nia uma hetan estragu, perturba estudante sira labele la’o ba eskola. Konsekuesia husi ida ne’e, pisikolojikamente lori trauma ba komunidade.

Akontesementu seluk ne’ebé rejulta vitima Sabino X. Alves (Kandidatu FALINTIl-FDTL) mate iha tasi Metiaut nian ne’ebé deskonfia óho husi ema deskuiñesidu, maske oras ne’e dadauk iha ona prosesu investigasaun nia laran, (Publikasaun Jornal Timor Post, 23 Novembru 2011). Autor kriminozu sees nafatin husi nia responsabilidade no livre husi justisa. FM hakait ba akontesementuhirak ne’e, iha aspetu tolu mak sai hanesan kauza fundamentu ba kontinuasaun asaun kriminal ida ne’e, premeiru polisia la halo nia papel prevensaun konflitu.Segundupolisia la iha relasaun diak ho komunidade no polisia rasik la iha konfiansa husi komunidade ba intervensaun ka atuasaun ba konflitu ruma.Terseiruautor kriminozu livre husi justisa no hanesan toman ida ba autor kriminozu sira kontinua lansa asaun kriminal ho forma ne’ebé hanesan.
buy sildenafil citrate vardenafil online https://www.mabvi.org/wp-content/languages/en/sildenafil-citrate-vardenafil.html no prescription

Se mak bele fo resposta, karik ita hotu nia responsabilidade maibe autor seguransa iha kbiit konstituisional atu responde ba kualker forma ne’ebé perturbe ordem públika.
buy premarin online https://www.mabvi.org/wp-content/languages/en/premarin.html no prescription

Ho situasaun seguransa rai laran ne’ebé kontinua akontese, kalmalidade públiku iha inseguru nia laran, povu kiik sente la hakmatek iha nia uma rasik, ema inosente mate tamba grupu ida nia asaun ho forma ne’ebé hanesan. Karik autor seguransa la halo atuasaun preventivu, ho espektativa katak futuru konflitu kontinua akontese tamba autor kriminozu sira livre lansa sira nian asaun brutalidade, óho ema livre husi justisa, grupu arte marsial kontinua asaltu malu maibe la iha medida konkreta ruma atu hapara brutalidade ida ne’e.

Ba se mak povu bele fo konfiansa hanesan mahein diak ba sira?
buy professional pack viagra online https://www.mabvi.org/wp-content/languages/en/professional-pack-viagra.html no prescription

Hanesan analojia iha leten Estadu hanesan sosiedade ida ne’ebé iha monopoliu uza forsa fizika legalmente iha teritoriu ida maibe liman-ain estadu nian la hala’o knaar ne’ebé haraik ba sira no ikus povu sente la seguru iha sira nia hela fatin, perturbe povu kiik nia aktividade loron-loron no sidadaun balu mate tamba autor kriminozu nian asaun.Karik ida ne’e autor seguransa lakon ho kriminozu sira? Fundasaun Mahein hein ita boot sira nia hanoin lisuk. (*)

3 thoughts on “Tamba Sa Mak PNTL Lakon ho Autor Kriminozu Sira?”

  1. Hau pesoalmentu aseita ho MH nia observasaun nebe hau hare hos parte servisu PNTL nudar implementador Lei no ordem publiku. Originalmentu konflitu horizontal nebe agora lala’o dadauk observasaun iha laos deit frakus nebe PNTL iha hodi responde akontesamentu hirak ne’e. Tamba sa mak nune? primeru, Dili hanesan centru komercial, edukasaun, no servisu publiku. situasaun ida ne’e automatikamentu atrai ema hotu nebe hela iha distritu muda mai Dili. Saida maka sei akontese hosi ida ne’e? numeru habitante iha kapital Dili sei sae. e karik ita hare hosi profile ema hirak ne’e kuaze mayoria: Buka servisu, eskola ou mai pasiar. Barak mai hela ho familia e barak mos hela iha kolega. Realidade saida maka ita hare? katak servisu iha kapital la sofisiente. Agora tuir prespectiva nebe iha, ema sira ne’e tama iha kategorio grupu Minoria e karecterismu nebe iha, katak sira sei agresivu tamba frustradu no to ikus fasil atu atu involve iha qualquer aktividade negatifu. Kuandu mosu ona konflitu e sempre komflitu hirak nunka mais rejolve to iha Justisa, Porsemplu, baku malu ruma sempre to ikus dame entre sira maske iha parte balu maka susar no kanek. Ne’e pratika ida nebe tenke halakon tamba ita kontra lei publiku. E kuaze problema sira ne’e maka to ikus fila fali no aumenta bo’ot ba bebeik hodi involve grupu arte marcias, Segundu, fiar katak PNTL to agora servisu makas hodi lori autor hirak ne’e mak Justisa. Iha kestaun barak mak PNTL tengke hare no komitmentu ba reforsa lei publiku as liu intrese pesoal………..Sei kontunua. (Atoi-Brisbane)

    1. FM halo observacao ida diak sobre problema seguranca iha ita nian rain. seguranca ne pilar ida importante iha nacao alem de economia e politica. sem seguranca sociedade nia moris sei la hakmatek e ida ne sei afecta ba actividade economia. buat sira ne hotu mosu tamba: 1. falta de emprego. ema barak emigra ba dili ho esperanca hetan servico mas realidade oinseluk, servico buka dificil liu tan. liu-liu ba jovem sira nebe mak maioria foin tamat SMA laiha ketrampilan/habilidade. 2. numero policias ituan liu. la too para enfrenta problema sira nee. dala barak mosu problema iha fatin diferente ho oras hanesan deit. dificil para atu fahe grupo nebe mak ba iha nebe. dala barak problema balu precisa policias barak e balu lae. 3. equipamento. ida ne importante tebes mas laos pistola ou kilat. maibe equipamento ba comunicacao, transporte no mos seguranca ba sira (policias) hanesan colete,capacete e brasao. equipamento sira ne bele ajuda policia sira iha sira nia servico. se bele cria numero telefone 24h emegencia ida para qualquer ema bele liga ba policia wainhira mosu problema ruma 4. disciplina. laos deit tama ho oras sai ho oras. tem que hatudu atitude (nudar indonesia nian dehan penegak hukum). trata ema hotu halo hanesan, se mak comete crime/ viola lei tem que ba kaer, nem que amigo, irmao ou familiar ruma. 5.recrutamento ba policia. categoria barak mak usa ba halo seleccao ba policia. importante laos deit -alturas ou isin bot/ kik mas tambem, -tem que ser matenek ituan,- iha espirito para servico iha equipa, consegue colabora ho sira seluk (hanesan mos equipa footeball ida),-tem que ser independente,la pertence ba grupo/partido A ,B ou C. 6. Lider. hili lider/chefe polici ne mos chave ba sucesso seguranca hotu. lider diak laos deit hakerek DR iha naran oin. lider diak tem que hatene halo comunicacao ho membro sira, nunca kole fo semangat ba membro sira, fo energia ba sira husi nia liafuan. halo sira (membro) gosta halao knar nebe sira la gosta (hau fiar katak maioria ema nebe tama policia laos tamba sira gosta maibe tamba economia mak obriga, servico mos ladun barak tamba ne laiha opcao seluk) lider diak hanesan Abraham Lincoln dehan:a maior habilidade de um lider e desenvolver habilidade extraordinarias em pessoas comuns. obrigada loron diak ba imi hotu

Leave a Reply

Your email address will not be published.

Related Post