Governu tenke reforma sistema imigrasaun ho matenek atu prevene atividade kriminál no promove dezenvolvimentu ekonómiku

Governu tenke reforma sistema imigrasaun ho matenek atu prevene atividade kriminál no promove dezenvolvimentu ekonómiku post thumbnail image

Foto: ceoltravels.com

Fundasaun Mahein (FM) foin públika artigu rua diskute kona-ba oinsá Timor-Leste nia sistema imigrasaun ne’ebé la funsiona ho di’ak fasilita atividade kriminál iha rai laran, inklui krime organizadu transnasionál no violasaun lei imigrasaun nian. Governu tenke implementa reformasaun ne’ebé matenek iha sistema imigrasaun, inklui investe hodi dezenvolve kapasidade Servisu Migrasaun nian, kria sistema online ba prosesamentu vistu, no kria kategória foun vistu nian. Karik Governu halo nune’e, sei dezenkoraja kriminozu internasionál sira ne’ebé hakarak aproveita Timor-Leste nia sistema imigrasaun ne’ebé fraku atu hala’o sira nia atividades krimi nian. Iha tempu hanesan, sistema imigrasaun ida ne’ebé efisiente no moderna sei asegura katak sidadaun husi rai liur ne’ebé ho intensaun diak bele hala’o sira nia atividades iha Timor-Leste tuir lei imigrasaun nian. Nune’e, Governu bele responde ba problema krime organizadu tranznasionál ne’ebé aumenta, no mos asegura katak traballadór no kompañia sira husi liur kontribui ba kofre estadu no apoia kresimentu ekonómiku iha rai laran. Artigu ida ne’e diskute kona-ba dezafiu balun ne’ebé FM identifika ona relasiona ho sistema imigrasaun, no fó rekomendasaun kona-ba oinsá bele hadia polítíka no sistema imigrasaun nian.

Ba nasaun hotu-hotu, jestaun imigrasaun ne’ebé di’ak nu’udar komponente esensiál ba seguransa nasionál no dezenvolvimentu ekonómiku. Ba FM, aspeitu importante rua iha Timor-Leste nia sistema imigrasaun ne’ebé la kontribui ba interese seguransa no ekonómika mak: polítika vistu ne’ebé la atualizadu no la adekuadu; no Servisu Migrasaun ne’ebé la efisiente tanba burokrasia barak liu no sistema prosesamentu vistu ne’ebé seidauk moderniza.

Relasiona ho polítika vistu, FM hare’e katak tempu to’o ona ba Governu atu hare’e didi’ak Timor-Leste nia polítika visa-on-arrival ne’ebé universál. Agora dadaun, bazeia ba polítika vistu ne’e sidadaun husi nasaun hotu-hotu iha direitu atu hetan vistu bainhira sira to’o ona Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato. Iha realidade, ne’e signifika kualkér ema bele mai Timor-Leste ho aviaun no hetan autorizasaun atu tama ba durasaun 30 dias, sein fiskalizasaun prévia ka hatudu dokumentasaun seluk ruma. Sira bele deklara de’it katak sira “turista”, no imigrasaun tau karimbu iha pasaporte. Tuir FM nia perpsetiva, situasaun ne’e la sustentável no sai risku bo’ot ba Timor-Leste.

Insidente balun hatudu ona katak kriminozu sira aproveita hela polítika vistu ida ne’e atu tama mai Timor-Leste no hala’o sira nia atividade, hanesan kazu fraude ne’ebé foin detekta iha fulan Jullu liu ba. Nune’e mos, rede kriminozu internasionál aproveita hela polítika vistu atuál hodi uza Timor-Leste hanesan destinasaun no mos pontu tránzitu (transit point) ba atividade tráfiku umanu. FM deskonfia kriminozu barak halo hela atividades iha Timor-Leste, maibé kotrolu imigrasaun ne’ebé fraku liu halo susar ba autoridade atu detekta no prevene sira tama iha rai laran.

Aleinde ne’e, ita nia autoridade seguransa nia kapasidade atu monitór ema ne’ebé mai husi li’ur sei limitadu, no autoridade sira depende ba informasaun ne’ebé fahe husi nasaun seluk ka ajénsia internasionál hanesan INTERPOL. Polítika vistu atuál ne’e halo susar liu tan atu monitór ema ne’ebé mai husi li’ur, tanba ema la presiza rejistu intensaun atu halo viajen ba Timor-Leste antes tama iha rai laran. Tanba ne’e, maske polítka visa-on-arrival nia intensaun di’ak, infelizmente FM hare’e polítika ne’e enkoraja kriminozu sira atu mai Timor-Leste atu hala’o sira nia atividade, no mos fasilita movimentu ilegál ema nian liu husi rai ida ne’e.

Kestaun seluk maka polítika visa-on-arrival universal ne’e fasilita ema ho intensaun atu halo servisu ka atividade naun-turísitiku seluk tama iha Timor-Leste hanesan “turista”. Razaun bo’ot maka ema seidauk bele aplika ba vistu traballu iha li’ur, tenke tama uluk Timor-Leste mak foin bele aplika. Ema barak aplika ba vistu traballu bainhira sira tama ona Timor-Leste. Maibé, realidade mak estadu seidauk iha kapasidade atu monitór estranjeiru sira iha rai laran, no barak hala’o servisu hafoin hetan visa-on-arrival.

Aleinde fasilita krime organizadu, situasaun ne’e mos enkoraja kompañia estranjeiru balun atu kontra lei imigrasaun no komérsia nian. Pur ezemplu, hanesan FM diskute ona iha artigu seluk, kompañia turizmu husi li’ur halo hela operasaun iha Timor-Leste sein rejistu ka aplika ba vistu ba staf internasionál. FM deskonfia maioria sira la iha intensaun atu halo krime, maibé sira halo nune’e tanba la iha fasilidade atu aplika ba lisensa ka vistu antes sira mai Timor-Leste. Nune’e mos, servisu iha setór ne’e maioria ho durasaun badak, signifika katak imposível atu hetan vistu bainhira sira to’o ona Timor-Leste tanba prosesu aprovasaun vistu traballu han fulan tolu ka ha’at. Fasil liu atu hetan visa-on-arrival iha aeroportu no la iha monitorizasaun iha rai laran, no situasaun ne’e enkoraja kompañia sira atu kontra regra imigrasaun no halo operasaun komérsiu sein lisensamentu.

Situasaun ne’e mos afeita ba Timor-Leste nia sustentabilidade finanseiru tanba estadu lakon rendimentu bo’ot bainhira kompañia sira la selu taxa ka rejistrasaun. Iha tempu hanesan, situasaun ne’e enkoraja kompañia atu subar sira nia atividade no halo ba tempu badak de’it. Tanba ne’e la iha posibilidade atu obriga kompañia sira atu halo parseria hamutuk ho kompañia nasional, kria kampu traballu ba ema lokál sira, kontribui ba seguransa sosiál, no haforsa kapasidade lokál. Situasaun atuál ne’e enkoraja kompañia sira atu halo operasaun ba tempu badak de’it, no benefísiu hotu sai ba li’ur, signifika Timor-Leste lakon benefísiu ekonómiku ho potenisál ne’ebé bo’ot.

Aleinde polítika visa-on-arrival no monitorizasaun ne’ebé la adekuadu, iha tan aspeita balun polítika vistu nian ne’ebé kontribui ba maljestaun imigrasaun tanba promove inefisiénsia no korrupsaun iha Servisu Migrasaun no iha adminstrasaun públika en jerál. Fatór bo’ot ida mak prosedimentu atu aplika ba vistu balun komplikadu liu. Aplikante presiza dokumentus barak no Migrasaun la uza sistema elektrónika ho di’ak, signifika staf sira tenke hare’e kada surat tahan, prosesu ne’ebé han tempu. Nune’e mos, dependénsia ba surat tahan duké sistema elektrónika signifika surat balun bele lakon, no ida ne’e halo aplikasaun balun tarde. Ba ema husi li’ur ne’ebé seidauk iha koñesimentu kona-ba Timor nia sistema, susar atu trata dokumentus barak. Tanba ne’e sira prefere atu selu ba ema seluk atu “sosa” dokumentus, no prátika ida ne’e haburas korrupsaun iha administrasaun públika.

Problema bo’ot seluk maka polítika foun ida ne’ebé Governu implementa bainhira Estadu Emerjénsia COVID-19 remata. Regra foun ne’e obriga estranjeiru sira hotu iha teritóriu laran tenke iha vistu ne’ebé “ativu” bainhira sira hein hela aprovasaun vistu. Tanba ne’e, ema sira ne’ebé aplika ona ba vistu traballu ka rezidénsia, tenke kontinua renova vistu “turizmu” kada fulan. Normalmente prosesu ne’e la’o fulan tolu ka liu. Iha tempu hanesan, Governu troka regra liga ho renovasaun vistu turizmu. Uluk, ema bele renova vistu turizmu ba 60 dias dala ida. Maibé polítika foun limita renovasaun vistu turizmu ba 30 dias de’it. Tanba ne’e, ema barak tenke sai husi Timor-Leste, depois mai fali, no sosa tiket aviaun ne’ebé karun tebes.

Aleinde troka polítika vistu, Governu mos deside atu entrega responsabilidade tomak ba prosesamentu vistu hotu ba Ministériu Interior. Uluk, Ministériu Negósiu Estranjeiru ho Kooperasaun (MNEC) mak envolve iha prosesu vistu balun, hanesan vistu traballu. Talvez Governu halo desizaun ne’e atu simplifika prosesu vistu no hasa’e rendimentu ba estadu hafoin periodu COVID. Maibé, ikus liu Servisu Migrasaun nia servisu aumenta maka’as tanba desizaun atu hasai MNEC husi prosesu vistu, no obriga estranjeiru hotu atu hatama aplikasaun ba vistu kada fulan bainhira hein hela vistu seluk. Polítika foun mos fó todan ba estranjeiru sira ne’ebé hakarak tuir lei imigrasaun, no mos enkoraja ema seluk atu kontra lei tanba han tempu no osan barak liu.

Maibé, polítika atuál nia problema fundamentál mak polítika obriga imigrasaun sira atu emite vistu “turizmu” ba ema ne’ebé aplika ona ba vistu naun-turizmu hanesan vistu traballu no rezidénsia. Ne’e la lójiku no probabelmente ilegál. Iha nasaun seluk, bainhira ema la onéstu bainhira sira aplika ba vistu, ne’e konsidera krime grave. Baibain, aplikante mak bosok. Iha Timor-Leste, polítika atuál obriga ofisiál imigrasaun sira atu fó sai vistu turizmu ba ema ne’ebé la’os turista!

*************************************

FM fiar katak Timor-Leste nia polítika vistu ne’ebé la atualizadu no sistema imigrasaun ne’ebé la efisiente falla atu promove Timor-Leste nia interese seguransa no ekonómika. Tanba ne’e, Governu tenke implementa meius atu reforma sistema imigrasaun, inklui polítika vistu no sistema no prosedimentu Servisu Migrasaun nian. FM sujere ba Governu atu kria polítika vistu foun ida ne’ebé matenek, adaptadu ba realidade mundu ohin loron, no aliñadu ho boum prátika internasionál no polítika ne’ebé nasaun barak implementa ona. Polítika ne’e tenke fasilita ema ne’ebé ho vontade di’ak atu mai Timor-Leste hodi hala’o atividade oi-oin, fasilita estadu atu monitoriza vizitante sira, no haforsa sistema imigrasaun atu sai efisiente liu tan no halakon korupsaun.

Klaru katak Governu tenke hanoin didi’ak antes troka Timor-Leste nia polítika vistu, atu nune’e la bele dezmotiva turista ka investidór ne’ebé hakarak mai Timor-Leste. Nune’e mos, la sufisiente atu muda de’it polítika vistu – Governu tenke investe iha sistema alternativa no kapasidade hodi garante katak ema bele kontinua tama mai Timor-Leste hodi hala’o sira nia atividade.

Fulan hira liu ba, Governu autoriza postu diplomátiku balun atu emite vistu traballu, negósiu, rezidénsia no turizmu. Depois Prezidente Horta hakerek iha Facebook ataka fali Governu nia planu atu muda Timor-Leste nia polítika imigrasaun atu sai restritívu liu. Maibé, Governu seidauk fó sai informasaun tan kona-ba planu atu muda sistema imigrasaun, nune’e FM la bele fó komentáriu. Maske nune’e, FM hare’e katak embaixada no konsuladu sira ih arai liur seidauk preparadu atu simu no prosesa aplikasaun ba vistu. Nune’e mos, ami la hatene kona-ba Governu nia planu atu sosializa informasaun kona-ba prosesu foun iha rai li’ur. Tanba ne’e, FM asume katak maioria sidadaun estranjeiru sira ne’ebé mai Timor-Leste ba primeira vez sei kontinua aplika visa-on-arrival iha aeroportu Dili.

Ema balun sei la konkorda atu muda polítika visa-on-arrival, tanba sei estraga Timor-Leste nia imajen nu’udar estadu ida ne’ebé “nakloke”, ou estadu sei lakon rendimentu. Maibé, FM ladún fiar polítika vistu foun sei dezmotiva investidór ka turista sira, liu-liu karik polítika foun tuir modelu ne’ebé implementa ona iha nasaun viziñu sira hanesan Indonézia. Nune’e mos, evidénsia hatudu ona katak Timor-Leste nia sistema imigrasun atuál loke dalan ba grupu kriminozu sira no promove korupsaun no inefisiénsia. Rua ne’e hafoer Timor-Leste nia imajen iha nível internasionál.

Ikus liu, relasiona ho kestaun reseita estadu, Ministerio Interior foin relata katak nia simu $1 millaun entre Janeiru to’o Juñu 2024. Montante ne’e persentajen ki’ik husi orsamentu estadu tomak. Aleinde ne’e, FM rekomenda atu mantein nafatin visa-free/visa-on-arrival ba nasaun sira ne’ebé kontribui vizitante barak liu mai Timor, hanesan Austrália, Nova Zelándia, Uniaun Europeia, ASEAN no CPLP, Estadus Unidus, Reinu Unidu, Xína, Japaun ho Korea. Tanba ne’e, karik Governu muda polítika vistu atuál sei la fó impaktu bo’ot ba reseitas. FM mos fiar katak benefísiu husi sistema imigrasaun ne’ebé modernu sei bo’ot liu montante reseitas ne’ebé lakon.

Tuir mai, FM deskreve ona aspeitu balun ne’ebé bele sai baze polítika vistu no sistema migrasaun ne’ebé matenek no modernu, no serve duni Timor-Leste nia interese seguransa no ekonómika. Ami espera Governu bele konsidera ami nia sujestaun hanesan tuir mai:

  1. Loke asesu visa-free (sein vistu) ba nasaun ASEAN, CPLP no OECD sira hotu ne’ebé hakarak hala’o atividade turístiku no negósiu. Agora dadaun, só nasaun Schengen sira, Singapura, Tailándia, Indonézia ho Cabo Verde bele asesu Timor-Leste visa-free.
  2. Estabelese sistema imigrasaun online ne’ebé bele simu aplikasaun ba kategória vistu hotu. Sistema online ne’e bele emite vistu ho kategória espesífiku balun, inklui simu dokumentus no emite vistu elektróniku. Ba vistu seluk, aplikante bele hatama aplikasaun online, depois haruka dokumentus ba embaixada, no prosesa iha ne’ebá. Bele hare’e pontu tuir mai atu hatene tan detallu kona-ba sistema online.
  3. Estabelese 30 ka 60 dias e-VOA (electronic visa-on-arrival) ba turista no vizititantes negósiu husi lista nasaun aprovadu. (Pur ezemplu, sidadaun husi nasaun oi-oin bele tama Indonézia uza e-VOA ka Visa-on-arrival). Atu aplika ba e-VOA aplikante tenke selu online no hatama kopia elektronika dokumentu báziku hanesan pasaporte no tiket aviaun ba-mai.
  4. Kria kategória vistu foun ba atividade naun-turístiku ho durasaun badak (fulan 3-6), atividade hanesan peskiza, servisu konsultoria, no servisu voluntáriu. Agora dadaun, atividade refere tama iha vistu kategória Estada Temporária ba Atividade Espesializadu. Maibé ema seidauk bele aplika vistu ne’e iha li’ur, signifika aplikante tenke tama uluk Timor-Leste ho visa-on-arrival mak foin bele aplika vistu ne’e. Aplikante husi nasaun visa-free no e-VOA bele hetan vistu foun ne’e online antes tama Timor-Leste, presiza hatama de’it dokumentu atu prova sira nia atividade hanesan karta ka kontratu husi ONG, ajensia internasionál ka universidade. Aplikante balun presiza hatama sertidaun komportamentu ka verifikasaun kriminál, liu-liu sira ne’ebé hakarak servisu hamutuk ho labarik ka grupu vulnerável.
  5. Atu hetan vistu naun-turístiku tempu badak, sidadaun husi nasaun sira seluk (la’os visa free ka e-VOA) bele hatama uluk aplikasaun online. Depois sira bele haruka dokumentus ba embaixada ka konsuladu Timor-Leste, simu vistu fíziku, depois halo viajen ba Timor-Leste.
  6. Ba estada longu-prazu (tinan 1 ka liu) hanesan traballu, join familia ka rezidénsia, aplikante sira husi nasaun visa-free no e-VOA bele hetan uluk vistu temporáriu online (vistu fulan 3). Vistu temporáriu ne’e bele fó tempu nato’on atu aplika vistu relevante bainhira sira to’o ona Timor-Leste. Iha tempu hanesan, Governu tenke investe hodi hasa’e Servisu Migrasaun nia kapasidade, atu garante katak vistu hotu prosesu iha periódu fulan 3 nia laran. Ba sidadaun husi nasaun sira seluk, bele hatama aplikasaun online depois haruka dokumentus ba embaixada, no embaixada bele emite vistu antes aplikante ba Timor-Leste.
  7. Tuir FM nia pontu de vista, mudansa hirak ne’e nesesáriu atu elimina prátika atuál iha ne’ebé estadu fó visa-on-arrival no prologonasaun vistu “turístiku” ba ema ne’ebé la’os turista. Karik estadu halo nune’e, no mos kria sistema online hodi prosesa vistu tipu oi-oin, bele halo Servisu Migrasaun nia servisu kaman uitaun. Nune’e bele ajuda Servisu Migrasaun atu sai efisiente liu tan. Iha tempu hanesan, meius hirak ne’e sei ajuda estadu atu rekolla dadus ne’ebé los relasiona ho imigrasaun no mos fasilita monitorizasaun ba sidadaun estranjeiru.

  8. Kria kategória vistu espesífiku ba “digital nomad” sira atu fasilita ema atu hela iha Timor-Leste no servisu ba organizasaun bazeia iha li’ur. Númeru ema ne’ebé servisu online aumenta ba beibeik, tanba ne’e governu barak kria ona vistu digital nomad, inklui Portugal, Indonézia no Tailándia. Iha futuru, kualidade internet iha Timor-Leste sei di’ak, signifika ema barak sei hakarak mai hela iha ne’e no kontinua servisu online. Se Governu deside atu kria vistu digital nomad ne’e, diak liu aplikante bele hetan vistu online antes mai Timor-Leste. Regra ba vistu ida ne’e tenke hanesan vistu longu-prazu seluk, hanesan tenke hatama kontratu servisu no sertidaun kriminál.
  9. Governu tenke simplifika prosesu aplikasaun vistu iha rai laran. Hanesan hakerek iha leten, prosesu agora komplikadu liu, susar ba ema husi li’ur atu trata dokumentus, no han tempu. Karik Governu redúz númeru etapa no simplifika prosesu balun, bele halo Migrasaun nia servisu kaman uituan no enkoraja ema husi li’ur atu aplika ba vistu própriu.
  10. Sidadaun sira husi nasaun seluk (la’os visa-free ka e-VOA) tenke aplika online uluk depois hatama dokumentus ba embaixada atu prosesa no emite vistu. Tanba ne’e, Governu tenke asegura katak embaixada no konsuladu sira hetan fasilidade no formasaun ne’ebé adekuadu atu sira bele prosesa vistu sira ho efisiente.

Leave a Reply

Your email address will not be published.

Related Post