Foto : Fundasaun Mahein
Bazeia ba Fundasaun Mahein (FM) nia observasaun durante tinan hira nia laran, ami hare’e maljestaun movimentu veíkulu (traffic management ka jestaun tráfegu) no ema halai kareta arbiru no perigozu sai ona problema bo’ot iha Timor-Leste. Estrada iha Dili laran macet lor-loron, runggu-rangga no fo’er, tanba númeru kareta no motor aumenta no ema barak ignora regra estrada nian. Rezultadu maka ambiente iha kapitál dezorganizadu no dezorden, kondutór sira kuaze tuir sira nia hakarak de’it. Ida ne’e kria risku bo’ot ba kondutór, pasajeiru no ema la’o ho a’in, no mos afeita ba ema nia produtividade ekonómika no hafraku setór ekonómiku oi-oin.
Situasaun ne’e akontese tanba fatór oi-oin. Ida maka dezeñu no manutensaun estrada dala barak la adekuadu. Kondutór barak falta koñesimentu kona-ba regra estrada (rules of the road). Fatór rua ne’e hamutuk kria ambiente ida ne’ebé perigozu tebes. Ida fali mos, Tránzitu dala barak la implementa regra liga ho para no lori kareta. Engarrafamentu (macet) no asidente aumenta ba beibeik. Iha tempu hanesan, númeru kareta no motor sirkula iha Timor-Leste mos kontinua aumenta. Tanba ne’e, estrada iha kapital sai perigu liu tan, no fatin barak macet lor-loron hodi limita movimentu ema no sasán iha sidade.
Klaru katak governu hotu-hotu iha mundu enfrenta dezafiu liga ho jestaun tráfegu no seguransa estrada, inklui nasaun dezenvolvidu sira. FM mos komprende katak polítika na’in sira iha Timor tenke jere prioridade barak, no jestaun tráfegu konsidera nu’udar prioridade ki’ik kompara ho asuntu seluk. Maske nune’e, FM hare’e macet no ema halai kareta no motor arbiru kria impaktu negativu barak, hanesan limita movimentu ema no sasán, asidente, poluisaun, stres, no halo ambiente iha Dili laran la organizadu no perigozu. Buat hirak ne’e afeita ba saúde públiku no ben-estar, no limita dezenvolvimentu ekonómiku, liu-liu setor sira hanesan turizmu no ospitalidade ne’ebé depende liu ba ambiente ne’ebé organizadu, mo’os no seguru.
Timor-Leste la hanesan Jakarta ka Bali ho populasaun ne’ebé a’as no area ne’ebé limitadu – ita nia populasaun sei ki’ik hela no estrada luan. Tanba ne’e FM hare’e posibilidade atu hadia jestaun tráfegu no seguransa iha dalan liu husi meius ka polítika ne’ebé matenek. FM oferese analiza no rekomendasaun tuir mai ne’e atu ajuda governu halo desizaun ne’ebé bele redús problema macet no promove seguransa iha estrada sira. Nune’e mos, polítika sira bele haforsa estadu direitu no fasilita dezenvolvimentu ekonómiku.
Koñesimentu kondutór no implementasaun regra estrada sei limitadu
Avaliasaun ida kona-ba kuadru legál liga ho tráfegu no seguransa estrada husi tinan 2016 konklui katak “maske regra estrada define klaru ona iha Kódigu Estrada, falta lejislasaun espesífika kona-ba formasaun no lisensamentu kondutór no inspeksaun veíkulu signifika katak pratikamente la bele aplika aspeitu seguransa (safety) sira husi Kódigu Estrada” (Almeida 2016). Avaliasaun ne’e rekomenda katak governu presiza kria lejislasaun atu regula formasaun kondutór, inspeksaun, registrasaun no asuransi mobil (vehicle insurance).
Tanba falta padraun legal kona-ba prosesu lisensamentu ba kondutór, kondutór barak iha Timor-Leste falta koñesimentu kona-ba regra estrada nian. Seidauk iha instituisaun ruma ne’ebé bele fornese formasaun ka kursu kona-ba oinsá lori kareta ka motor – baibain, ema aprende rasik ka familia mak hanorin komesa husi idade ki’ik. Ema barak lori kareta ka motor la uza SIM, no ema seluk selu atu hetan SIM. Ema ladun tauk lori kareta ka motor sein SIM tanba posibilidade atu hetan kastigu husi polísia ki’ik tebes.
Kondutór falta koñesimentu kona-ba regra estrada hamosu asidente no macet tanba lori kareta arbiru. Kondutór dala barak ignora ka la komprende regra ida bolu direitu pasajen (right of way), tanba ne’e sira halai agresívu no dudu ba oin, nune’e kria macet iha dalan. Trek, bis no kareta bo’ot seluk dala barak halai lalais liu no koko liu kareta seluk. FM nota katak Kareta Estado dala barak agresívu liu, no ida ne’e hatudu ezemplu a’at ba ema seluk. Bainhira ita hare’e prátika a’at hirak ne’e ohin loron, ita hanoin fila fali ba tempu ONU, iha ne’ebé akontese asidente kareta barak, maibé dala barak konsekuénsia ruma la iha.
Manutensaun kareta no motór dala barak la adekuadu, no ida ne’e kria risku barak. Ema lori veíkulu sein inspeksaun, no polísia ladun esforsa atu detekta. Lampu rem (brake light) ka lampu oin dala barak la funsiona no kria asidente. Kareta tuan ho manutensaun la adekuadu mos kria poluisaun ár no ameasa ema nia saúde. Infelizmente, realidade maka ema barak falta osan atu hadia sira nia kareta no motor. Maibé Tránzitu mos la halo monitorizasaun ne’ebé adekuadu. Falta mos lejislasaun kona-ba inspeksaun kareta. Nune’e ema bele viola regras sein konsekuénsia.
FM hare’e Tránzitu sira halo servisu iha estrada no kruzamentu bo’ot sira durante oras espesífiku. Tránzitu mos komesa ona monitoriza fatin parkiran iha fatin importante balun. FM hare’e Tránzitu la responsável ba problema sira hanesan kondutór nia koñesimentu la adekuadu, falta lejislasaun espesífiku, falta manutensaun estrada no veíkulu, no númeru kareta ne’ebé aumenta. Maske nune’e, FM hare’e Tránzitu seidauk halo servisu másimu hodi prevene macet, detekta violasaun tráfegu no implementa regra parkir nian. FM hare’e instituisaun presiza tan rekursu atu bele implementa lolos nia misaun.
Dezeñu no manutensaun estrada
Fatór xave ne’ebé kontribui ba asidente no macet maka dezeñu no manutensaun estrada ne’ebé seidauk adekuadu. Iha kapitál, kuak bo’ot iha estrada dala barak la hadia durante tempu naruk. Maske servisu ki’ik, projetu hadia estrada bele han tempu to’o fulan ida ka liu. Dala barak kualidade servisu la di’ak, no badain sira husik fatuk, ekipamentu no foer iha dalan. Rezultadu maka ema kontinua nafatin evita kuak maske estadu “hadia” tiha ona, no ida ne’e afeita ba seguransa no movimentu kareta. Iha ezemplu barak hanesan iha Portu Dili nia oin no Ministeriu Defeza nia oin. Aleinde kria risku ba ema nia vida no kria macet, problema hirak ne’e hamosu pergunta bo’ot liga ho prosesu manutensaun estrada, inklui prosesu fo kontratu no fiskalizasaun servisu.
Kona-ba kestaun dezeñu estrada, FM hare’e problema oi-oin ne’ebé hamosu perigu no macet iha dalan. Ida maka seidauk iha ponte (pasarela) ka dalan iha rai okos (underpass) atu fasilita ema hakat estrada ho seguru. Situasaun agora obriga ema hotu atu la’o iha dalan entre kareta no motor sira hodi hakat ba dalan sorin. Kondutór dala barak ignora ema ne’ebé hein atu hakat estrada iha fatin dezignadu sira (pasadeira ka zebra crossing). Nune’e mos, ema barak la uza pasadeira no prefere hakat estrada iha fatin seluk tanba pasadeira do’ok liu.
Ezemplu importante dezeñu estrada ne’ebé presiza hadia maka dalan bo’ot Comoro (Avenida Presidente Nicolau Lobato/Avenida Alm. Américo Tomás). Seidauk iha dalan espesífiku ba ema ne’ebé hakarak fila ba liman los. Ida ne’e kria macet no asidente tanba ema tenke hein malu ka liu malu bainhira ema seluk hakarak fila liman los. Ida fali maka falta parkiran iha fatin importante hanesan BNCTL Mandarin, banku Mandiri ho BNU iha Colmera, no iha area Ministeriu Interior, MSSI no UNTL iha Caicoli.
Falta transporte públiku no lei hodi regula transporte sira
Tanba estadu seidauk investe ba transporte públiku, populasaun depende liu ba microlet no taxi sira, no maioria prefere sosa transporte privadu. Nune’e mos, seidauk iha lei hodi regula taxi no microlet, no ida ne’e kria risku. Taxi sira dala barak la’o neineik los atu la bele gasta mina, no ida ne’e kria macet. Taxi kor kinur barak ho kondisaun a’at tebes, no dala barak ema seluk lori taxi (la’os kondutór ofisiál tuir rejistrasaun), no rua ne’e kria risku bo’ot ba pasajeiru sira. Ne’e duni, feto barak esperiénsia adezaun seksual bainhira sira sa’e taxi mesak.
Microlet bele para iha kualkér fatin, la iha fatin espesífiku ba sira atu para. Microlet sira sempre para derepente no la uza sinál, ida ne’e perigu tebes, liu-liu ba motor. Dala barak, microlet sira para iha kareta seluk nia sorin duké iha dalan ninin. Pasajeiru sira tun husi microlet iha kualkér fatin signifika sira mos hakat dalan iha kualkér fatin, la’os iha fatin dezignadu sira. Problema seluk maka kondutór mikrolet barak la simu saláriu, maibé simu osan bazeia ba númeru pasajeiru. Tanba ne’e, microlet sira halai lalais no kompete malu, ne’ebé kria risku barak.
Tranporte hanesan microlet no angguna ladun komfortável, no susar atu la’o ho a’in tanba kondisaun estrada la di’ak. Tanba ne’e ema prefere atu la’o ho transporte privadu, no importasaun veíkulu hanesan kareta no motor kontinua aumenta. Rezultadu maka Dili laran sai macet liu tan.
Konkluzaun – investe ba jestaun no seguransa estrada atu hadia kualidade moris no dezenvolvimentu ekonómiku
Fatór sira deskreve iha leten kria ambiente iha Dili laran ne’ebé perigu liu ba ema hotu. Movimentu iha kapital agora limitadu tanba macet lor-loron. Rezultadu maka ema nia produtividade menus no ida ne’e impaktu ba kreximentu ekonómiku. Macet mos kria bele asidente tanba enkoraja kondutór sira halai lalais tanba lakon tempu. Ema halai kareta arbiru, macet lor-loron no estrada la seguru kria ambiente iha Dili laran ne’ebé dezorganizadu no dezordenadu. Tuir FM nia pontu de vista, ida ne’e sai bareira ba dezenvolvimentu setór sira hanesan turizmu no ospitalidade, ne’ebé depende liu ba ambiente ne’ebé mo’os, seguru no organizadu.
Tanba ne’e, FM fiar katak Governu presiza foti asaun imediata hodi rezolve problema macet, dezeñu no manutensaun estrada, prosesu ba regulasaun kona-ba linsensamentu no kontrola veíkulu, no implementasaun regra kona-ba lori kareta no parkir. Ami hakarak oferese rekomendasaun hanesan tuir mai ne’ebé ami fiar katak bele hadia seguransa estrada no jestaun movimentu kareta no motor, atu nune’e bele promove seguransa públika, kreximentu ekonómiku no estadu direitu iha kapitál no mos iha munisípiu sira.
Rekomendasaun atu hadia seguransa estrada no jestaun tráfegu
Bazeia ba ami nia observasaun, Fundasaun Mahein hakarak rekomenda asaun balun ne’ebé bele hadia seguransa estrada no jestaun tráfegu, atu nune’e hametin seguransa públiku, kreximentu ekonómiku no jestaun ambiente sidade kapitál nian:
- Tenke hadia totál prosesu atu hetan karta kondusaun. Prosesu atuál atu hetan karta kondusaun (SIM) la rigorozu no fasil atu manipula. Fasil los atu bele lori kareta ka motór sein karta kondusaun. Ida ne’e sujere katak presia hare’e didi’ak prosesu lisensamentu. Governu bele implementa meius hanesan obriga ema hotu tuir kursu lori kareta no motór antes hetan karta kondusaun. Presiza kria ajénsia ka kompañia ofisiál ida atu fornese kursu refere. Polísia tenke implementa regra karta kondusaun ho rigorozu atu nune’e obriga ema hotu tuir prosesu. Se la’e ema barak sei kontinua ignora. Ikus liu, presiza kria mekanizmu atu prevene funsionáriu públiku simu osan depois fó karta kondusaun ba ema.
- Implementa kampaña públika atu promove seguransa estrada no koñesimentu públiku kona-ba regra estrada sira. Governu, liu-liu Ministériu Transportasaun no Komunikasaun (MTK) bele halo kampaña informasaun públiku ho regular atu promove seguransa iha estrada no hanorin ema kona-ba regra estrada no prosesu atu hetan karta kondusaun.
- Kira planu kestaun tráfegu ba kapitál Dili. MTK bele halo peskiza kona-ba oinsá bele redús macet no hadia seguransa estrada iha kapitál. Se presiza, bele kria autoridade ida ba jestaun tráfegu iha MTK nia okos hodi dezenvolve no implementa planu ne’e. FM hare’e ladun realístiku atu rezolve problema tráfegu hotu dala ida. Tanba ne’e, ami sujere MTK bele halo projetu pilotu no hili zona tráfegu ida – hanesan dalan bo’ot Comoro – atu sai “estrada modelu”. Depois bele kria planu kompreensívu ba hadia seguransa no movimentu kareta no motór iha zona ne’e. Karik projetu susesu, bele uza iha fatin seluk. Planu kompreensívu ne’e bele inklui element hansean: asegura fatin no monitorizasaun parkiran ne’ebé sufisiente; hari’i ponte ka dalan iha rai okos iha area xave sira; kria mekanizmu ida hodi hadia prosesu manutensaun estrada; hadia fatin la’o ho a’in; troka lampu merah sira hotu ba modelu foun ne’ebé bele kontrola movimentu kareta efetívu liu tan; no hadia dezeñu estrada iha sidade hanesan kria dalan espesiál ba fila liman lo’os no lampu merah filtru (traffic filter lights) iha kruzamentu importante sira.
- Kria tan fatin para kareta no motór no prevene ema para arbiru. Governu presiza kria tan fatin parkiran iha zona importante sira hanesan BNCTL iha Mandarain, Praia dos Coqueiros no Igreja Motael. Governu bele foti rai mamuk ka espasu ne’ebé ladun utilizadu. Tránzitu mos tenke prevene ema para arbiru tuir sira nia hakarak no kria macet, no sira ne’ebé viola regra parkir nian tenke hetan multa. Ida ne’e bele fasilita movimentu no mos kria reseita ba estadu.
- Investe ba transportasaun públiku ho kualidade a’as. Atu troka microlet sira Governu bele sosa bis modernu kria fatin para (bus stops) no forma kondutór profisional. Karik sistema tranporte públiu seguru, komfortável no folin baratu, ema barak liu sei uza, no ida ne’e bele redús númeru transporte privadu no hamenus Planu Mestre Setór Transportasaun husi tinan 2018 antesipa liña bis sei mosu iha Dili laran iha tinan 2023, no fasilita no infraestrutura barak tan. FM espera katak Governu sei hare’e fila fali ba planu ida ne’e.
- Haforsa regulasaun kona-ba taxi, microlet no transportasaun públiku sira seluk. Ema sei kontinua depende ba sistema transportasaun atuál. Estudu ida husi tinan 2016 hatudu katak seidauk iha regulasaun ruma atu kontrola microlet. Nune’e mos, maske Dekretu-Ministerial 05/2010 regula taxi, implementasaun regulasaun ne’e fraku tebes no taxi barak viola hela regra ne’e. Entaun Governu presiza hare’e no haforsa liu tan regulasaun sira ne’e hodi hadia seguransa no efisénsia. Regra sira tenke asegura ema nia seguransa fízika liu husi formasaun kondutór to’o nível profisional, obriga halo manutensaun regular, no prevene ema sein lisensa lori taxi ka microlet.
Investe atu haforsa kapasidade Tránzitu nian. Tránzitu sira presiza tan rekursu no treinamentu atu hala’o misaun kontrola movimentu kareta no motór ho efetívu. Tanba ne’e, FM sujere Governu bele avalia Tránzitu hodi identifika frakeza no nesesidade, depois implementa meius atu bele hadia koñesimentu kona-ba regra estrada, promove profisionalizmu, no motiva membru sira atu implementa regras.