Impaktu Seguransa Umanu Ba Feto No Labarik Durante Pandemia Covid-19

Impaktu Seguransa Umanu Ba Feto No Labarik Durante Pandemia Covid-19 post thumbnail image

Durante tempu pandemia covid-19, feto no labarik sira-nia esperiensia inseguransa aumenta makaas, liu-liu liga ho kondisaun sosio-ekonómiku, dezenvolvimentu edukasaun saúde no violénsia oi-oin. Feto no labarik Timor-Leste sai rekursu fundamental iha prosesu dezenvolvimentu nasionál. Maibé, sira sofre no esperiensia inseguransa ho forma violénsia no diskriminasaun oin-oin durante tempu naruk iha sosiedade demokrátiku ida-ne’e, no pandemia covid-19 hafraku liután sira-nia prosesu dezenvolvimentu no halakon sira-nia direitu fundamental lubun. Iha artigu ida-ne’e, FM tenta esplora impaktu pandemia Covid-19 ba feto no labarik sira-nia moris husi perspetiva seguransa umanu. Perpsetiva ida ne’e konsidera oinsá feto no labarik sira hetan seguransa ai-han, edukasaun ho kondisaun adekuadu, merkadu sustentável, no protesaun hasoru kualker forma violénsia iha sosiedade durante pandemia. Iha konsikuensia tolu (3) konsidera iha artigu ida-ne’e: impaktu ba edukasaun; risku ba saúde, ekonomia no serbisu infantil; no esperiensia violénsia no presaun psikolójiku.

Fundasaun Mahein nota katak Timor-Leste nia dezenvolvimentu depende tebes ba jerasaun moris iha tempu indepedensia, liu-liu tau importansia ba feto no labarik sira-nia edukasaun no partisipasaun iha moris sosiál no ekonómiku, no mós iha dezenvolvimentu seitór seguransa no prosesu harii estadu no paz.  Iha realidade, númeru populasaun Timor konsiste maioria mak feto no labarik. Tamba ne’e, FM mós konsidera grupu hirak ne’e nia partisipasaun ativu iha aspeitu hotu-hotu dezenvolvimentu nasionál importante no sei kontribui hodi asegura dezenvolvimentu inklusivu no respeita ba dignidade umanu ba ema hotu-hotu. Buat hirak ne’e fundamental hodi asegura seguransa umanu ba ema hotu.

Konseitu seguransa umanu refleta ba dezenvolvimentu umanu ne’ebé abranje ba asaun inklusivu, adekuadu, sustentável, no respeitu ba prinsípiu direitu umanus, nune’e bele kontinua promove paz no harmonia iha sosiedade. Infelizmente, seguransa ba saúde, edukasaun, sosio-ekonómiku sai ameasa bo’ot ba feto no labarik sira iha Estadu demokrátiku ida-ne’e.

Iha nasaun menus dezenvolvimentu, feto no labarik kontinua sofre no risku durante funu tantu pandemia mundiál sira, inklui iha Timor-Leste. Haree ba perspetiva seguransa umanu esplika iha leten, feto no labarik sira iha Timor durante pandemia Covid-19 hasoru dezafius ne’ebé sei lori terus ba tempu naruk. Liu-liután polítika Governu Timor-Leste ba medida prevensaun Covid-19 ne’ebé kria impaktu negatívu barak ba ema nia seguransa umanu, liu-liu grupu vulnerável sira.

Impaktu ba edukasaun

Pandemia Covid 19 nia impaktu ba vida labarik estudante nian sai sofre liután, liu-liu iha Sidade Díli. Ita bele nota katak Governu nia planu polítika asaun hodi garante labarik sira-nia direitu fundamental ba edukasaun iha sosiedade Timor-Leste nakonu ho lakunas ne’ebé dominante ho inseguransa edukasaun ho kondisaun inadekuadu, no diskriminativu.

Fundasaun Mahein observa katak protokolo Covid-19 no aplikasaun estadu emerjensia tantu konfinamentu obrigatóriu hapara labarik-estudante sira-nia atividade edukasaun no hamosu limitasaun oin-oin ba jerasaun Timor nia kualidade edukasaun. Nune’e mos, Governu la konsege fornese kondisaun aprendizajen ida seguru, hanesan estudante balun iha peskiza ida-ne’e hateten katak:

“Estadu emerjensia husik hela situasaun difisil ba ami nu’udar estudante, ami la sente aprende buat ida tanba iha uma deit, ami nia-kakutak sente mamuk ba bebeik tanba kondisaun aprende la-iha”.

Dalan úniku ba labarik estudante atu asesu informasaun hodi hasa’e koñesimentu intelektuál maka liuhosi media online. Maibé Timor-Leste infrenta sistema rede komunikasaun ne’ebé fraku. Rede internet sai bareira bo’ot ba povu Timor tomak, satán ba estudante sira atu aprende.

Governu, liuhosi Ministériu Edukasaun lansa programa televizaun ho naran “Eskola ba Uma”. Maibe estudante barak ne’ebé moris iha nível ekonomia ki’ik, la iha televizaun iha uma ka hela pasivamente iha uma deit. Sistema aprende online mós sai nafatin dezafius ba estudante sira tanba inan-aman barak laiha telefone android ka komputadór, inklui espasu ba estuda iha uma la-suportivu tanba iha uma-kain barak membru familia barak no la-kria kondisaun hakmatek atu aprende.  Nune’e mós professors/as sira infrenta situasaun difisil hodi kria ka hamosu sistema hanorin ne’ebé inovativu. Susar liután mak menus koñesimentu iha área utilizasaun teknolojia, nune’e konsikuensia mak labarik-estudante sira la-regularmente hetan informasaun tanba la-hatene oinsá hetan matéria liuhosi diskusaun zoom, manda dokumentu via aplikasaun sira hanesan email no WhatsApp. Estudante eskola sekundáriu públiku iha Dili-laran maioria lahatene oinsá rejista email no lahatene saida mak Zoom. Los duni katak, wainhira ekipa FM konfirma, estudante no profesores/as la familiar ho oinsá utiliza email hodi halo komunikasaun.Iha fulan Outubru wainhira governu deklara hakotu konfinamentu obrigatóriu no loke fila-fali eskola, maibe familia barak tauk atu husik sira-nia oan ba eskola tamba governu hala’o polítika vasinasaun kontra covid-19 ba labarik estudante sira ho idade 12-17 ho karakter obrigatóriu no diskriminatóriu. Att-liután maka estudante sira ameasadu sei latuir ezame nasionál ka exame terseiru periode karik sira la-tuir vasinasaun. Iha situasaun ida-ne’e, labarik estudante sira tenke aprezenta sira-nia kartaun vasina nian. Nia konsikuensia ba edukasaun maka labarik-estudante sira lakon direitu ba edukasaun wainhira sira lakohi tuir vasinasaun. Liu-liu, polítika governu kona-bá medida prevensaun hasoru Covid-19 ne’e maioria ho karakter inserteza, hatauk, no koerzaun, no viola tiha prinsípiu direitu umanu no konsentimentu informadu ne’ebé lolos sai baze fundamental lei no direitu iha Timor-Leste.

Risku ba saúde, ekonomia, no serbisu infantil

Wainhira FM konsulta ho grupu vulnerável feto sira konta kona-bá esperiensia terus klean tanba iha limitasaun asesu ba alimentasaun ne’ebé seguru no nutritivu. Inan no oan-feto sira ne’ebé moris ho rendimentu $2 kada loron infrenta moris iha liña kiak hetok att liután. Realidade moris mukit iha sosiedade Timor la’os buat foun ita-rona no hare’e, maibe siklu kiak ne’e sirkula iha ita-nia komunidade nia le’et loron ba loron. Biar Timor-Leste iha poténsia agríkola ne’ebé ass maibe realidade povu menus ai-han saudável no nutrisaun, nune’e kauza númeru labarik Timor sofre malnutrisaun ass liu iha Sudeste Asiátiku, situasaun ida-ne’e sai susar liután dezde krize Covid-19 komesa iha inísiu fulan Marsu tinan 2020. Polítika governu kona-bá medida prevensaun hasoru Covid-19 ne’e maioria ho karakter inserteza, hatauk, brutal, no la informativu. Partikularmente bainhira Governu obriga vendedor kiik sira ho transportasaun publiku para sira nia atividade, ida ne’e provoka pobreza no malnutrisaun iha rai laran sa’e makaas tanba rendimentu menus. Servisu labarik mos aumenta tanba inan-aman sira nia osan menus, no eskola taka hotu, nune’e familia haruka labarik sira fa’an iha estrada lor-loron hodi manan osan.

Aleinde ne’e, protokolo ne’ebé aplika iha ospitál sira – liu-liu obriga halo swab test no haruka ba fatin izolamentu – halo ema tauk ba konsulta, labarik isin-manas ka kabun moras inan-aman sente tauk no trauma buka asistensia médiku iha ospital. Att liután protokolo covid-19 agora tenke aprezenta kartaun covid wainhira ba ospital, ne’ebé diskrimina kontra ema barak nia direitu fundamental atu asesu ba tratamentu saúde. Nia konsikuensia ba saúde maka fó fatin ba labarik sofre no mate tanba moras todan seluk hanesan malnutrisaun no dengue, ne’ebé seidauk hetan atensaun adekuadu husi Governu Timor-Leste.

Experiensia violénsia no presaun psikolójiku

Impaktu seluk mak presaun psikolojia ne’ebé sa’e makaas iha tempu Covid-19 no kontribui ba problema iha uma laran. Iha uma mahon balun iha sidade Dili, feto vítima ba abuzu sexuál, violénsia doméstika, sira sente terus no labele hasoru sira-nia família ka konsellor hodi fahe todan ne’ebé sira hasoru tanba medida restrisaun covid-19 la-kria espasu alternativu ne’ebé seguru hodi responde ba kazu urjente. Feto vítima sira-nia prosesu legál kontinua pendente iha Tribunál tanba restrisaun hosi Serka Sanitária no konfinamentu obrigatóriu. Staff (feto) sira iha uma mahon la hetan sira-nia direitu salariál to’o agora tanba parseiru úniku instituisaun governu lahalo transferensia orasmentu ho razaun konfinamentu obrigatóriu no birokrasia governu.

Dadus hosi monitorizasaun organizasaun legál AlFela hatudu katak durante estadu emerjensia, konfinamentu obrigatóriu, no serka sanitáriu feto no labarik-feto barak hasoru violénsia doméstika, agregasaun fíziku ba konjuje, no abuzu ba menor ho númeru kuaze besik atus rua (besik 200 kazu). Feto barak la-sente hakmatek no moris iha presaun nia-laran, volume serbisu doméstiku aumenta todan, no presaun psikoljia hetok hanehan sira-nia liberdade, kuaze 53 % feto-sira hasoru dezafius bo’ot iha sira-nia moris, liu-liu serbisu doméstika ne’ebé aumenta todan tanba loron-loron hela deit iha uma (Corbafo, 2020).

Impaktu socio-ekonómiku hosi pandemia covid-19 ba grupu feto vulneravel sira hatudu katak númeru violénsia hasoru labarik, liu-liu labarik-feto sira sa’e makaas entre tinan 2020 ho númeru 80 to’o 143 iha 2021 (dadus peskiza UNDP, 2021). Kazu asaltu sexuál no asédiu sexuál ba feto no labarik-feto mós sae makaas maibe lakonsege levanta ka keixa tanba vítima tauk no la-sente hakmatek.

Konkluzaun

Klaru katak iha Marsu 2020, Governu Timor-Leste foti medidas prevensaun ba Covid-19 bazeia ba informasaun ne’ebé limitadu, no tuir avizu husi organizasaun internasionál ho doadór oi-oin. Maibé, bazeia ba esperiénsia durante periode ne’e, realidade hatudu katak medidas hasoru Covid-19 kria impaktu negatívu barak ba seguransa umanu iha rai laran, ne’ebé afeita liu grupu vulnerável sira hanesan feto ho labarik. Impaktu sira liga ho pobreza, malnutrisaun, moras oi-oin, edukasaun, violénsia doméstika, presaun psikolójika no servisu uma laran nian, rezulta hosi medidas Covid-19 nian. Nune’e mos, diskriminasaun kontra ema bazeia ba vasina komesa dadaun, no bele aumenta iha futuru. Tanba ne’e, Governu iha responsibilidade atu analiza didiak impaktu hosi nia polítika hasoru Covid-19, hodi minimíza impaktu negatívu sira iha futuru, halakon diskriminasaun, no asegura katak ema ne’ebé sai vítima bele asesu ba kompensasaun no asisténsia tuir sira nia nesesidade.

Leave a Reply

Your email address will not be published.

Related Post