Foto husi Fundasaun Mahein
Iha dia 19 Marsu 2022, povu Timor-Leste partisipa iha eleisaun nasionál hodi hili Prezidente da Repúblika ba periodu 2022-2027. Total votante rejistradu maka besik na’in 860,000, no ema na’in 664,106 maka vota (77%), no 195,525 (23%) maka la vota. Husi sira ne’ebé vota, 12,247 (1.8%) maka la validu. Dr José Ramos-Horta maka simu votus barak liu (46.56%), maibé tanba nia la konsege simu liu 50%, tenke halo vota ba segunda ronde iha dia 19 Abríl. Iha ne’ebé públiku sei hili entre Dr Ramos-Horta ho Prezidente atuál Francisco Guterres “Lú-Olo”, ne’ebé simu 22% husi votus tomak.
Staff Fundasaun Mahein rejistu nu’udar observador nasionál no halo duni observasaun iha fatin oi-oin, inklui iha sentru votus balun iha Dili, no mos iha munisípiu seluk. Husi observasaun ne’ebé ami halo, ami bele deklara katak kampanha ho prosesu votasaun jeralmente la’o ho susesu no la iha insidente boot. Maske nune’e, ami haree katak iha duni irregularidade no problema balun ne’ebé akontese durante eleisaun, hanesan insidente violensia, atuasaun polisiamentu ne’ebé la adekuadu, problema ho rejistrasaun votante sira, problema seguransa relasiona ho viajen entre Dili no area rural sira, no hahalok husi ajénsia seguransa sira ne’ebé la tuir regras durante prosesu votasaun. Tuir FM nia haree, problema sira kontribui ba taxa partisipasaun menus no desatisfasaun públiku ho prosesu eletorál. Ida ne’e hafraku Timor-Leste nia instituisaun demokratika, dezenvolvimentu polítiku no seguransa públiku. Artigu ida ne’e deskreve problema hirak ne’e ho sira nia implikasaun ba demokrasia no seguransa iha Timor-Leste.
FM nia monitorizasaun durante periodu kampanha hetan problema lubuk ida. Primeiru, kampanha balun komesa antes periodu ofisiál, hanesan eventu kampanha ne’ebé Os Verdes organiza iha Tasi Tolu iha dia 11 Fevereiru hodi apoia Prezidente Lú-Olo. Ami mos rona katak atividade kampanha perturba atividade eskola, ne’ebé viola Dekretu Governu Nú. 3/2022 ne’ebé bandu atividade kampanha besik eskola. FM mos observa katak kampanha no kandidatu balun uza símbolu husi instituisaun estadu, hanesan bandeira FALINTIL no boina F-FDTL nian, ne’ebé proíbidu iha Dekretu Governu Nú. 3/2022, Artigu 14.
Durante kampanha iha munisípiu iha insidente violénsia oi-oin ne’ebé akontese entre grupu apoiante kandidatu no partidu. Fator boot ida ne’ebé kontribui ba ida ne’e envolvimentu ilegál husi grupu arte marsiais no rituais iha kampanha. Maske PNTL halo nia knaar seguransa iha eventu kampanha sira, infelizmente PNTL la konsege prevene violénsia ne’e. Razaun ida maka PNTL la aplika lei igual ba ema hotu. FM observa katak PNTL foti motor barak durante kampanha, maibé iha fatin seluk PNTL la foti asaun bainhira polítiku na’in sira viola lei. Impunidade ne’e hatudu ba públiku katak ema bele viola lei ho fasil, ne’ebé hafraku povu nia respeitu ba instituisaun estadu no estadu direitu.
Iha mos problema ho rejistrasaun votante ne’ebé kontribui ba taxa partisipasaun menus no frustrasaun públiku. Atu fasilita votante sira atu bele troka sentru votus husi munisípiu mai Dili, STAE organiza sentre “paralelu” balun iha Dili. Maibé, FM observa katak ema barak falta informasaun kona-bá prosesu rejistrasaun no la konsege rejistu ba sentru parallel iha Dili.
Tanba ne’e, ema barak la vota tanba sira la bele halo viajen ba area rural tanba tenke servisu ka osan la iha. Aleinde ne’e, estudante barak ba vota iha sentru paralelu, maibé sira nia naran la tama iha lista, tanba universidade falha atu haruka lista ba autoridade eletorál sira. Tanba ne’e, ema barak konfuzasun no hirus iha sentru paralelu sira, no PNTL kaptura estudante balun. Iha sentru balun ema barak tenke hein kleur atu bele vota, signifika ema balun la konsege vota tanba tempu la iha. Maibé. sentru votus seluk ema la barak. Ida ne’e hatudu katak la iha balansu entre sentru votus sira.
Impaktu seluk liga ho problema rejistrasaun sira maka ema barak tenke sai husi Dili ba area rural sira tanba la konsege troka fatin votus. Problema dalan aat, kareta tuan no kondutor la kuidadu, signfika iha asidente barak. Aleinde ne’e, halo viajen dook ba area remota sira tenke gasta osan no tempu, no mos risku ba ema nia vida, ne’ebé la fo fatin ba ema atu ba vota. Tanba ne’e iha segunda ronde taxa partisipasaun sei menus tan, tanba ema barak enfrenta limitasaun finanseiru no tempu.
FM mos haree katak maioria PNTL nia atuasaun durante prosesu votasaun tuir regras, maibé ami observa membru PNTL balun la mantein distansia 25 metrus husi sentru votasaun. Maske ema la mensiona PNTL halo sira sente intimidasaun ka tauk, maibé esensiál ba membru PNTL hotu atu kumpre regra sira ne’e, atu nune’e evita influénsia prosesu votasaun. Ikus liu, relasiona mos ho seguransa eleisaun, fasilidade ba ema defisiente nafatin limitadu, liu-liu ba ema ho defisénsia matan. Tanba fasilidade Braille iha kartaun votus la iha, ema ho defisénsia matan presiza ema seluk atu vota, signifika sira la bele vota segredu.
Bazeia ba observasaun hirak ne’e, FM fó rekomendasaun tuir mai ba Timor-Leste nia autoridade eletoral no desizaun na’in sira hodi prevene problema sira ne’e akontese tan iha futuru:
- Esperénsia iha eleisaun ne’e hatudu katak ita la bele depende ba instituisaun hanesan universidade atu rejistu ema barak, tanba falhansu rejistrasaun esklui ema barak husi prosesu demokrátiku. Tanba ne’e, aleinde prosesu rejistrasaun baibain, Governu bele dezenvolve sistema rejistrasaun online ne’ebé simples, atu nune’e ema indivídu sira bele troka rasik sira nia sentru votasaun ho fasil. Sistema ne’e tenke adapta atu bele uza ho telemóvel (smartphone), tanba ema barak liu bele asesu ba telemóvel duké komputadór. Sistema online ne’e mos tenke teste didiak antes periodu rejistrasaun hodi detekta no hadiak problema sira antes loke sistema ba públiku atu uza. Governu mos tenke esplika no konvida ema liu husi kampanha informasaun iha televizaun, radio, media sosiál no promosaun iha area públiku.
- PNTL tenke asegura katak sira komprende didiak regra sira hotu relasiona ho prezensa iha sentru votasaun no envolvimentu grupu no símbolu iha kampanha. Sira mos tenke asegura katak lei aplika igual ba ema hotu no evita impunidade, inklui foti asaun ne’ebé nesesária bainhira ema ka partidu polítiku viola lei. Karik PNTL la halo, estadu direitu no seguransa nasionál iha Timor-Leste sei fraku liután.
- Timor-Leste presiza hadiak fasilidade ba ema ho defisénsia iha prosesu votasaun. Soluasaun ida ne’ebé bele haforsa partisipasaun no seguransa iha eleisaun mak sistema Braille iha kartaun votus. Sistema Braille sei fasilita ema ho defisénsia matan atu vota mesak, sein ajuda husi ema seluk. Ida fali mak asesu ba kadeira roda iha sentru votus, ne’ebé bele fasilita ema defisiente atu bele vota.
- Partidu polítiku no kandidatu sira la bele envolve grupu arte marsiais ka uza liafuan provokatívu ne’ebé ataka “ekipa seluk” durante kampanha. Insidente violentu balun akontese durante kampanha ne’ebé hatudu katak Timor-Leste sei enfrente hela dezafiu barak iha prosesu dezenvolvimentu demokrátiku. Tanba ne’e, ami espera katak lidér partidu sira bele hadook an husi violénsia ne’e, no mos la bele manipula ema nia emosaun no provoka violénsia.