Foto PNTL
Kilat ilegal nu’udar asuntu sensitivu ida ne’ebé Estadu tenke trata ho kuidadu ho seguru. Maibe ba politiku sira kilat sai tiha ona hanesan propaganda polítika iha diskursu politiku iha periodu eleisaun nian, tanba sira hatene katak asuntu kilat ilegal sempre hamosu tauk no dada ema nia atensaun. Manipulasaun ne’e perigozu tebes tanba Timor-Leste nia esperiensia iha pasadu liga ho boatus, kilat ilegal no violénsia komunál. Fundasaun Mahein sempre koalia kona-ba ‘Rule of the Deal’, iha ne’ebé ema elite sira bele viola lei no hamosu tauk sein konsekuénsia ruma. Asuntu seluk ne’ebé foin akontese relasiona ho PNTL fornese seguransa pesoal ba ema polítiku ida, ida ne’e mos hatudu oinsá ‘Rule of the Deal’ kontinua nafatin iha Timor-Leste. Artigu ida ne’e sei diskute kona-bá asuntu rua ne’e, no ami espera katak artigu ne’e bele konvense lider sira atu evita politizasaun setor seguransa ne’ebé sai ameasa boot ba ita nia estadu frajil ida ne’e.
Hafoin polítiku durante kampanha eleisaun prezidensial ronde daruak, media sosial domina ho asuntu kilat ilegal espalha iha komunidade ne’ebé halo públiku paniku. Primeiru Ministru Taur Matan Ruak konfirma katak iha duni kilat ilegal ne’ebé espaila iha komunidade nia le’et, no Governu konsege prende kilat antiga Basoka ida ne’ebé komunidade balu rai iha uma hodi entrega ona ba autoriedade seguransa sira. Maibé, la klaru kilat funu antigun ne’e mai husi ne’ebé, husi krize 2006 ka husi fa’an no sosa.
Kilat ilegal la’os foin mosu – iha istoria iha eleisaun 2017, ulun boot defeza no seguransa nian deklara katak iha kilat ilegal atus ida resin tama ona iha Timor-Leste liu husi fronteira. Deskonfia kilat ilegal sira ne’e fa’an husi eis-milisia husi Atambua-Indonezia. Iha tempu ne’eba Ministru Defeza no Seguransa hasai sirkular ida husu atu ema se deit maka rai kilat ilegal entrega ba autoriedade seguransa iha Ministeriu Defeza no Seguransa, Forsa F-FDTL) no Polisia PNTL. Infelizmente durante tinan ida nia laran, husi Janeiru to’o Dezembru 2018, laiha ema ida entrega kilat ba autoriedade seguransa sira. Hodi konklui katak laiha kilat ilegal ne’ebé iha komunidade nia le’et.
Iha tinan 2022, iha periodu eleisaun presidensial asuntu kilat ilegal fila fali sai atensaun husi lider partidu sira iha diskursu polítiku. Kilat nu’udar asuntu sensitivu ne’ebé presiza kuidadu tanba Timor-Leste iha istória negra kona-bá konflitu hanesan krize militár 2006 iha ne’ebé kilat PNTL lubuk ida lakon no halo forsa sira, polisia, no populasaun sivil sai vitima. Bazeia ba FM nia monitorizasaun, kilat ne’ebé lakon durante krize 2006 barak maka seidauk rekolla fila fali. Relatóriu investigasaun hatudu ona pesoal sira ne’ebé maka responsável, maibé infelizmente Governu seidauk implementa rekomendasaun husi relatóriu ne’e. FM rekomenda beibeik atu Governu implementa rekomendasaun husi relatóriu investigasaun ne’e, hanesan loke prosesu displinar no kriminal ba pesoal sira ne’ebé halakon kilat durante krize 2006.
Au mezmu tempu, ofisiál seguransa halo deklarasaun públiku ne’ebé la konsistente, tanba ne’e nafatin iha konfusaun iha públiku kona-bá status kilat ne’ebé lakon ka ilegal iha Timor-Leste. Pur ezemplu, iha tinan 2017 Ministru Defeza no Seguransa José Agostinho Sequeira hato’o katak kilat PNTL ne’ebé lakon durante krize 2006 ne’ebé seidauk rekoila fila fali hamutuk sanulu. Maibé, komandu PNTL hato’o katak hela kilat hitu maka seidauk rekolla, inklui kilat boot tolu no pistol Glock hat. Ho nune’e hamosu duvida iha públiku kilat lolos ne’e hirak maka seidauk rekoila fila fali no mos oinsa ho prosesu rekobre kilat ne’e. Duvidas ne’e mos aumenta tanba deklarasaun Tenente Jeneral Reformadu, Lere Anan Timur ne’ebé iha komunikadu imprensa foin dadaun ne’e hato’o katak laiha kilat ilegal maka espaila iha komunidade nia leet. Iha sorin seluk laiha klarifikasaun lolos kona-bá kilat Basoka ne’ebé Primeiru Ministru refere iha leten. Tanba ne’e, importante ba ofisiál seguransa no Governu atu halo deklarasaun ba públiku ne’ebé klaru no konsistente, no lalika koalia arbiru hodi hamosu konfusaun no tauk iha públiku. Governu mos tenke hapara impunidade ba sira ne’ebé maka responsával ba espalha kilat ilegal, no hanesan mos sira ne’ebé kria pániku iha públiku bainhira halo deklarasaun kona-bá kilat la ho responsabilidade.
Aleinde kilat illegal, kestaun seluk ne’ebé hatudu oinsá impunidade ameasa seguransa nasionál maka politizasaun no privatizasaun ba seguransa estadu. FM alerta tiha ona iha artigu dahuluk sira kona-bá “KHUNTONIZASAUN” ba PNTL, no politizasaun ba setor seguransa. Ema barak deskonfia membru PNTL halo juramentu ho Partidu Kmanek Haburas Unidade Nasional Timor Oan (KHUNTO), no sira mos membru grupu arte marsiais ka rituais. Maske estadu seidauk tau atensaun natoon ba sinál aat sira ne’e, maibe ho tempu ne’ebé la’o dadaun kontinua lekar tan faktus foun sira públikamente kona-bá aktu politizasaun ba seguransa estadu nian. Tanba ne’e, FM husu servisu informasaun no intelijénsia nasionál atu haree didiak asuntu ne’e.
Insidente espesífiku ida foin akontese ne’ebé hatudu oinsá prátika ‘Rule of the Deal’ loke dalan ba ema polítiku atu uza seguransa estadu ho maneira ne’ebé viola regras. Iha loron 13 Abril 2022 mosu problema ida iha Suku Manu Tasi, Ainaro ne’ebé deskonfia membru Kmanek Oan Rai Klaran (KORK) sira halo, komunidade nia uma neen hetan estragus, baku no halo intimidasaun no teror ba komunidade feto ida iha nia uma, hafoin membru KORK ida hetan tuda kanek iha area refere. “Konsileiru Maximu” partidu KHUNTO, José dos Santos “Naimori”, ne’ebé nu’udar Mestre boot Arte Marsiais KORK nian tun direita iha fatin akontesementu lori ho eskoltu ida, uza sivil ho kilat boot. Iha ne’ebé sai viral iha media sosial no hamosu preokupasuan públiku tanba Naimori iha eskoltu armada sivil ida. Hafoin insidente PNTL konfirma katak eskoltu Naimori nian ne’e membru PNTL husi Unidade Espesial Polisia (UEP), ne’ebé kolokadu fo seguransa ba nia iha nia rezidensia, tanba nia husu pedidu husi Governu hafoin hetan ameasa.
Tuir artigu 29, Dekretu Lei Nu.09/2009, loron 18 Fevereiru, Lei Organika PNTL, membru UEP-PNTL bele fornese seguransa personal ba “entidade alta” nasional no estranjeiru ne’ebe vizita Timor-Leste. Maibé, lei la define klaru se ida ne’e so inklui ema ho pozisaun estadu ofisiál, ka bele mos inklui ema ne’ebé la kaer pozisaun estadu ofisiál. Maske Naimori rasik la kaer pozisaun ofisiál, nia hanesan “Konsileiru Maximu” ba KHUNTO, partidu ida ne’ebé sai membru Governu Konstitutsional VIII. Tanba ne’e, presiza klarifikasaun kona-ba legalidade Governu nia aprovasaun atu fo seguransa pesoal ba Naimori husi PNTL.
Asaun ida ne’e bele limita politizasaun seguransa estadu, ne’ebé sai ameasa boot ba Timor-Leste nia estabilidade no seguransa nasionál. FM hakarak repete tan dehan “Ema Bo’ot” sira la bele aproveita seguransa estadu ba sira nia instrumentu privadu ka polítiku, tanba ida ne’e fo impaktu ba membru PNTL nia abilidade atu servi ho imparsial no profesionalizmu. FM mos apresia ba dezisaun Komandu PNTL nian hodi loke prosesu displinar membru UEP ne’ebé akompanha Naimori tanba nia utiliza kilat la ho uniforme, ne’ebé viola regra PNTL nian.
Konkluzaun, ami husu lider no partidu polítiku atu lalika halo deklarasaun ne’ebé la tuir malu no hamosu konfusaun no pániku públiku. Asuntu kilat ilegal sensitivu tebes iha Timor-Leste, no ita hotu hatene risku bainhira boatus no tauk espalha iha komunidade nia le’et. Politizasaun asuntu seguransa – hanesan kilat ilegal no fornese seguransa pesoal – sai nu’udar ameasa ba ita nia estabilidade nasionál, no ami FM preokupa tebes bainhira ema polítiku sira bele aproveita kestaun sira ne’e ba sira nia interese pesoal, sein konsekuénsia ruma. Tanba ne’e, ami husu ba Governu atu avalia fila fali desizaun atu fo protesaun pesoal ba Naimori inklui klarifika justifikasaun legál, no mos tau atensaun seriu ba kestaun politizasaun instituisaun seguransa, no ikus liu implementa rekomendasaun relatóriu investigasaun kona-bá kilat lakon iha 2006, ne’ebé to’o agora sei lakon.