Foto : Internet
Hahu Timor-Leste hetan restora independensia total iha 2002, elit politika sira hakarak kedas halo integrasaun rejional ba membru ASEAN. Persiza tebes tempu iha dekada rua nia laran uza diplomasia internasional hodi hasoru husi membru balu husi ASEAN ba proposta integrasaun regional husi Timor-Leste. Proposal formal ne’ebe Timor-Leste hato’o ba iha tinan 2011 ne’ebe esforsu tomak hotu halo atu bele prinxe rekezitus ASEAN : Asina tiha ona tratadu internasional balun, estabelese embaxada iha nasaun sanulu membru ASEAN nian, halo modifikasaun ba administrasaun domistika hodi hapar ho regra sira iha ASEAN, inklui iha seguransa ASEAN, ekonomia, kultruka ho in jeral halo komitmentu ba objetivu, valores no meus ho regra diplomatika ASEAN- Timor-Leste haktuir jeitu ASEAN / “ASEAN way”.
Iha tinan 2022 nia rohan, Timor-Leste hetan ona sai membru ASEAN ho “status observador, atu sai membru kompletu / full membership tenki prinxie kriteira sira hotu. Maibe, sidauk serteja bainhira, no oinsa ho kriteria no decisaun sira atu admiti Timor-Leste sai membru kompletu. Negosasaun sira ho decisaun ASEAN nian hala’o ho segredu ka odamatan taka. Nasaun membru ida mak hasai nia suporta bele halo failla Timor-Leste nia proposal adeasaun. Tamba ne’e mak, esforsu ne’ebe la-adekuadu mak sei lasuporta diplomata sira, no rezulta ASEAN halo fali avaliasaun ba Timor-Leste nia partisipasaun ba organizasaun refere.
Iha kontekstu delikadu ka sensetivu ida ne’e, Fundasaun Mahein konsidera katak Permeiru Ministru Timor-Leste nia estatementu foin lalais ne’e konaba ASEAN ho Myanmar sokadu ho perigozu. Iha semana hira liu ba, depois de ekontru semenal ho Prezidenti da Republika (03/08/2023), José Ramos Horta–– ne’ebe hala’o kampanha iha rai liur konaba Timor-Leste nia adeasaun ASEAN, Permeiru Ministro Xanana Gusmao fo sai katak, “ durante hau sai permeiru Ministru” , Pozisaun Timor-Leste iha ASEAN hanesan ne’e “ se ASEAN lakonsege kualia ho junta militar Myanmar, Timor-Leste sei latama ASEAN”. Permeiru Ministro laos kualia deit faktu, maibe fo kualia mos kriteira : “ Timor-Leste sei lasai membru ASEAN se kriteira ida ne’e ASEAN lahalo tuir, tamba Timor-Leste lasuporta lidura.” (“ASEAN La Konvense Junta Militar, Timor La Tama”, Suara Timor Lorosae, hlm. 1, 11).
FM konsidera ida ne’e diplomasia sala. Timor-Leste laos iha pozisaun ida atu hasai ultimatum ka hasai kriteira id aba ASEAN. Timor-Leste mak hakarak ASEAN liu duke ASEAN mak hakarak Timor-Leste. Faktu, Timor-Leste pratikamente larelevante ba ASEAN. ASEAN nia populasaun 600 miliuan habitantes, maibe Timor-Leste iha 1,35 miliaun habitantes deit; tamba ne’e, Timor-Leste representa 0,2 procentu husi pupulasaun ASEAN. Geografikamente, ASEAN nia kover 45 mil kilometer eskudra, depois Timor-Leste kover 15.000 deit; ASEAN dalas 3.000 boot liu. Ekonomiamente, Timor-Leste nia GPD nominal kiik liu GPD ASEAN: 0,075 prpcentu deit. Iha area rekursu umanus , Timor-Leste sidauk iha kompara ho ASEAN. Timor-Leste iha infrastruktura oituan , rekursus umanus ho estabilidade politika ne’ebe bele uza atu provoka ASEAN. Nivil pobreza Timor-Leste boot, no ekonomikamente 95% dependensia ba rezerva mina ne’ebe limitadu tebes, ho prospek ekonomia ne’ebe identifika hela. Sai rasaun ne’ebe diak, ASEAN (ecepsaun Indonezia) lahatudu antuziasmu konaba Timor-Leste tama ba grupu ASEAN. Se arte diplomasia sai negosiasaun no meus atu kompara balansu influensia ema ida nian. FM hanoin permeiru Ministru Xanana Gusmao lahalo proformance ne’ebe diak. Timor tenki negosia husi pozisaun fraku.
Timor-Leste mos persiza hanoin oinsa proposta ba ASEAN tenki lori tinan rua nulu. Kontinua separa husi sudesteasia ne’e fo serteja sai izoladu. Timor hamrik atu hetan benefisia husi integrasaun ba ASEAN iha dezemvolvementu ekonomia, seguransa, kampu traballhu , manajementu ba environmental, no haforsa Timor-Leste nia influensia iha palku internasional, dezemvolve identidade rejionalmente, halo balansu ba kompetisaun intereses iha nasaun poderozus sira ( Amerika ho Xina). Hetok laiha posibilidade atu sukat kualidade lolos konaba benefisiu hira husi adeasaun ba ASEAN iha periodu badak, mediu ho periodu naruk, konsensus nasional Timor-Leste konaba hanoin sai membru ASEAN talves sai perguntas. Tamba ho estetmentu lalais ne’ebe fo sai iha mementu liu ba, Permeiru Ministro Xanana Gusmao hanesan unilateralmente autokrasia / patraun boot.
Timor-Leste nia diplomata sira tenki serbisu iha ritmu dotrina ASEAN nian. prinsipiu ida ne’e husi fundador ASEAN nian mak labele tau kanurun tohar ba iha politika domestika ba nasaun membru sira. ASEAN ne’e funda husi mixtura otoritarismu no semi-demokrasia, entre ho groupu sira ne’ebe tama ikus mos, problema dereitus umanus mos espalha amplamente. ASEAN dezemvolve nia jeitu rasik konaba issu-issu politika domestika ba nasaun membru sira. Timor-Leste laiha opsaun ida, tenki akomoda “ASEAN nia jeitu” ka ASEAN way. Ne’e laos atu ses husi akresenta problema sira. Hetok, signifika katak utuliza joga ho arte atu influensia ba membru nasaun sira, ou hateten “lae” ba (kazu Myanmar spesifikamente no kazu dereitus umanus injeral). Durente Timor-Leste iha pozisaun estatus observador, ita nia lideransa politik sira tenki iha tatika ho non-agresiva to bainhira estatus membru kompletu nian atinjie ona, mak Timor-Leste sei iha ona pozisaun ne’ebe forte atu enfazia ba problemas sira ne’ebe kompleksu atu mobiliza influensia hasoru stratejia ASEAN no politika demestika ho estranjeiru; nudar membru ba dala sanulu resin ida, Timor-Leste ne’ebe ki’ik, sidauk dezemvolve no laiha forsa, kleur ka lalais, sei iha lian ne’ebe ralativamente maka’as. Ba dadaun ne’e, oinsa mak, ita tenki hatoman-an pasensia no toleransia bainhira hasoru membru nasaun sira ne’ebe otoritariu liu.
Timor-Leste bele orgullu ba nia demokrasia. maibe, latenki foti-an ba nia kredibilidade demokrasia, hanesan saida mak PM Xanana Gusmao halo, ne’ebe halo peadas hatun ba membru ASEAN iha prosesu sira. Maski nune’e, Timor-Leste nia nivil sai hanesan nasaun ida ne’ebe demokratiku liu no respeita dereitus umanus entre nasaun sira iha Sudesteasiatiku, ne’e laiha rasaun atu orgullu ba an. Ita iha esperensia krizi boot (2006-2007) no laiha estabilidade politika dezde momentu ne’eba. Ita mos iha komflitu no krimi komunal sira barak iha dalan sira to agora. Se ema ida obriga natureza demokrasia, kuaze ita atu laiha ona fundamentu politika, ba buat ne’ebe mak nasaun avasandu sira aplika demokrasia puru, duke kolegasaun partidu ne’ebe leial ho rival politik sira iha tempu naruk, ho mos grupu arte masiais. Nakunu ho patroneza politika, governu ne’ebe koruptu, no prinsipu sira ba mirotrokrasia laiha, hetok at liu mak ba hetan rikusoen ne’ebe surprezadu, probreza buras, problema saude , edukasaun ho infrastrutura ne’ebe at. Iha sasukat barak repurtasaun Timor-Leste at liu fali nasaun membru ASEAN. Saida mak espesial ba demokrasia Timor-Leste se ita failla kria moris diak ba ema hotu, kria governasaun ne’ebe honestu ho diak, iha distribusaun akuntibilidade riku no puder ho justu? Simplisidade, hakraik-an, realismu mak diplomasia poderozu iha ASEAN; arogansia lae!.
FM nia lia-menon ba lideransa politik ho ita nia diplomata sira. lia-menon dahuluk, diplomasia Timor-Leste konaba integrasaun rejional tenki kontinua ho politika sensitividade ne’ebe karateriza ema barak nian, ne’ebe negosia ho ASEAN durante dekada rua ikus ne’e; ita persiza kontinua halo kna’ar diak, ho ita nia komitmentu as. Tuir mai, politik na’in Timor-Leste nia persiza halo barak hodi hases no intende, ne’e mak fo valor, halo deskusaun ho realistiku, benefisia saida ho nia obstaklu sira , no kustu osanmentu ba adeasaun ASEAN nian. Ho liafuan seluk , politik nai’in sira persiza hanoin ho sabedoria konaba interese Timor-Leste no oinsa mak adeasaun ba ASEAN bele serbi nasun ho povu barak ho diak. FM nia rekoinesementu katak adeasaun ba ASEAN sai nudar projeitu elit sira nian. tamba ne’e mak , governu Timor-Leste ho sociedade sivil persiza involve povu Timor-Leste ba deskusaun ka debates ba prosesu integrasaun rejional no saida mak sai esperansa boot husi ASEAN.
Ita lapersiza estetmentu ne’ebe la ho kuidaddu husi ita nia lideransa topu atu hafraku Timor-Leste nia admisaun ba ASEAN. Ita persiza debates ne’ebe transformativu. Diplomata Timor-Leste nia serbisu maka’as los to ita atinjie estatus observador. Agora no antis, ita persiza diplomasia ida ne’ebe diak no furak liu tan.