Violénsia Iha Komunidade Presiza Haluan Modelu Polisimentu Komunitáriu

Foto: Fundasaun Asia ninia ekipa avaliasaun KPK

 

Kazu omisídiu rua ne’ebé foin akontese iha Dili alerta Fundasaun Mahein (FM) ba problema violénsia iha komunidade ne’ebé aumenta ba beibeik. Autoridade seguransa sira presiza foti asaun hodi kombate problema sériu ida ne’e. Iha kazu rua ne’e, joven maka ataka joven, no iha momentu hanesan iha mos kazu asaltu barak durante periodu feriadu tinan foun. Iha rai laran, asaltu akontese kuaze kalan-kalan, no hatudu situasaun seguransa sai fraku. Iha tempu feriadu, PNTL sira halo atuasaun iha komunidade hodi kombate hahalok “anti-sosiál” iha dalan. Maibé, PNTL nia rekursu la to’o atu responde ba problema boot ne’e, liu-liu iha Dili tanba populasaun sa’e dala tolu to’o ema na’in 350,000 dezde independénsia.

Hanesan FM hakerek beibeik ona, fator sira ne’ebé kontribui ba violénsia komunidade no krime kompleksu tebes – hanesan dezempregu, falta oportunidade ba edukasaun no atividade grupu arte marsiais. Maibé artigu ida n’e foka ba kestaun polisiamentu komunitáriu. FM haree katak Governu presiza haluan tan modelu polisiamentu komunitáriu ne’ebé eziste dadaun, atu nune’e ajuda no kompleta PNTL nia funsionamentu.

Timor-Leste iha tiha ona rede Konsellu Polisiamentu Komunitáriu (KPK) ne’ebé la’o hela no eziste iha kada suku. KPK sira ligadu ho Konsellu Suku sira, maibé maioria membru sira paritisipa hansean voluntáriu (la simu osan). KPK nia papél maka investiga problema ka konflitu sivíl sira, no sira halo intervensaun no mediasaun atu prevene konflitu ne’e hamosu asaun kriminal ruma. Bainhira krime ruma akontese, KPK tenke refere kazu ba PNTL.

Iha tiha ona peskiza ne’ebé hatudu katak KPK sira bele rezolve disputa lokal sira ho susesu, maibé KPK mos seidauk realiza sira nia potensiál. FM identifika ona meius barak atu bele hadiak funsionamentu KPK sira.

  1. Organizasaun: Agora, KPK hetan diresaun husi autoridade nasionál rua: Ministériu Administrasaun Estatal no Ministériu Interior. Maibé diresaun husi ministériu sira ladun koordenadu, no regulamentu legal KPK seidauk eziste. Tanba ne’e, KPK enfrenta konfuzaun kona-bá sira nia knaar no operasaun. FM rekomenda katak presiza komunikasaun ne’ebé klaru no efisiente liu entre ministériu rua, no entre ministériu sira ho KPK sira.
  2. Identidade legal no pagamentu: KPK seidauk iha identidade ne’ebé define iha lei, signifika katak membru KPK la bele simu pagamentu. Karik KPK bele hetan rekoñesimentu iha lei, voluntáriu sira bele simu osan uituan nune’e bele motiva sira no servisu diak liu tan.
  3. Regulamentu legal, orientasaun no formasaun: Organizasaun inter-ministerial ne’ebé fraku, no falta identidade no enkuadramentu legal signfika katak KPK la hetan diresaun ne’ebé natoon atu hodi define sira nia poder no atividade. KPK la hetan rekoñesimentu ka apoiu ne’ebé natoon, tanba ne’e sira ladun motivadu no dala barak la hatene oinsá atu interven iha situasaun ruma. Tanba ne’e, KPK dala barak ladun efetívu, no iha parte seluk, sira halo asaun ne’ebé liu sira nia autoridade tanba sira haluha katak sira ema sivíl. “Polisia” komunitáriu bele tuir PNTL nia hahalok ne’ebé dala barak autoritáriu liu. Tanba ne’e, KPK presiza enkuadramentu legal ne’ebé sai baze ba regulamentu, padraun no treinamentu.
  4. “Vijilansia Komunitaria”: Fundasaun Mahein fiar katak bele haluan modelu KPK atuál atu fo papel ba komunidade ne’ebé ativu liu. Pur ezemplu, Timor-Leste bele adapta programa prevensaun krime husi Austrália bolu “Neighbourhood Watch” ka “Vijilansia Komunitaria”. Programa ida ne’e prevene krime liu husi enkoraja komunidade sira atu kolabora hamutuk atu halo monitorizasaun ba hahalok iha komunidade ne’ebé suspeitu ka deskonfiadu. Timor-Leste bele adapta programa ida ne’e atu lori komunidade hamutuk hodi buka dalan atu suporta no fasilita KPK ho PNTL nia servisu. Programa bele kria mos patrulla komunidade.
  5. Envolvimentu familiar: Programa Vijilansia Komunitaria bele servisu direta ho familia sira no relasaun familiar. Programa bele enkoraja inan-aman sira atu engaja ho sira nia oan, no enkoraja sira atu buka oportunidade edukasaun, servisu, halimar (rekreasi) no sira seluk tan. Inan-aman sira bele disiplina sira nia oan ne’ebé besik boot ona, monitor sira, no prevene sira sai husi uma bainhira deskonfia sira sei hemu tua lanu ka halo violénsia ruma.
  6. Orgaun inter-ministerial foun: Departmentu ka Diresaun Nasionál ba Vijilansia Komunidade no Relasaun Familiar bele dezenvolve kuadru legal no regulamentar ba KPK sira, e depois implementa kampaña no programa formasaun. Autoridade ne’e bele dezeña no implementa kampaña ho apoiu husi sosiedade sivíl, no mos koordena papel Ministériu Administrasaun Estatal no Interior liga ho KPK sira.

Karik leetor sente preokupa kona-bá ideia ne’e atu envolve komunidade no familia sira iha polisiamentu, FM hakarak subliña katak violénsia iha komunidade atinje ona nível ne’ebé ita la bele tolera ona. Iha bairro barak, sidadaun sira tauk sai husi uma iha kalan, no komunidade barak sofre tanba barullu hela deit, ema baku malu no hahalok anti-sosiál oi-oin. Fundasaun Mahein fiar katak dalan úniku atu kombate problema sosiál hirak ne’e la’os deit atu haforsa sistema polisiamentu komunitáriu, maibé tenke mos envolve kada bairro, familia no ema ida-idak iha prátika polisiamentu komunidade. Programa ida ne’e kompleksu tebes, no tanba ne’e Fundasaun Mahein rekomenda presiza diskusaun polítika nasionál atu dezenvolve estratéjia ida ne’e.

 

 

 

Leave a Reply

Your email address will not be published.

Related Post