Fontes foto: Símbolos Nacionais « Governo de Timor-Leste
Iha fulan tolu tan, Timor-Leste sei hala’o eleisaun parlamentar hodi hili Governu Konstituisional tuir mai. Maske kampaña ofisiál seidauk komesa, lidér polítiku no partidu sira hala’o ona eventu públiku atu konvense votante sira katak so sira maka bele responde ba povu nia nesesidade sira.
Hanesan akontese durante kampaña eleisaun iha pasadu, partidu sira ladun aprezenta plataforma polítika ka programa ne’ebé klaru no kompreensívu. Bainhira lidér sira hamriik iha públiku, sira sempre koalia jerál deit kona-bá saida maka sira sei halo karik sira manán iha eleisaun. Baibain, sira anunsia projetu ka mega-projetu, ka promete atu “diversifika ekonomia” no “kria kampu traballu”, maibé nunka deskreve ho detallu oinsá bele atinje ida ne’e. Iha tempu hanesan, susar ba votante sira atu haree diferensa entre partidu sira bazeia ba polítika (policy). Maioria sei vota bazeia ba lidér karizmátiku nia naran no hahalok iha pasadu, no ladun fo atensaun ba kestaun seguransa nasionál ne’ebé kritiku tebes.
Tuir Fundasaun Mahein nia haree, povu Timor-Leste merese atu rona husi partidu polítiku kona-bá saida maka partidu sira sei halo bainhira tama iha governu. Ami identifika ona kestaun seguransa sia (9) ne’ebé ami haree ameasa boot ba seguransa públiku no estabilidade nasionál. Ami dezafia partidu polítiku sira atu fo sai ba públiku kona-bá oinsá sira sei responde ba asuntu urjente sira ne’e. Governu foun sei implementa nia polítika durante mandatu tinan lima (5) nia laran, no públiku presiza hatene polítika antes atu garante prestasaun servisu la’o ho diak.
- Violénsia husi Grupu Arte Marsiais no Rituais: Dadaun ne’e, omisídiu, lanu, asaltu no violénsia akontese kalan-kalan iha estrada públiku iha kapital no rai laran tomak. Grupu Arte Marsiais no Rituais (GAMR) dala barak envolve ho hahalok ne’e, maske la’os GAMR deit maka halo. Tinan kotuk legaliza GAMR boot tolu, maibé grupu sira kontinua viola lei, no PNTL falta rekursu ka vontade atu prevene. FM propoin ona atu haluan tan programa polisiamentu komunitáriu no estabelese programa “Vijilansia Komunitária” bazeia ba sistema Austrália nian. Maibé, ami seidauk haree planu klaru ruma husi partidu polítiku kona-bá asuntu ne’e. Tanba ne’e, FM husu lidér Timor-Lete: estratéjia polítika saida maka imi sei implementa atu jere GAMR no violénsia?
- Sistema justisa kriminal: Atu prevene krime, presiza sistema justisa kriminal ida ne’ebé bele rezolve kazu lalais no justu. Infelizmente iha Timor-Leste, kazu kriminal lao tarde liu, ne’ebé halo ema violentu barak sente livre atu komete krime tanba sira moris sein konsekuénsia ruma. Ida ne’e hafraku lei no orden, provoka krime públiku no fo todan ba PNTL nia servisu. Sosiedade la bele moris iha dame no demokrasia bainhira sistema justisa la funsiona. Maioria lidér polítiku sira ignora problema iha sistema justisa no tribunal. Fundasaun Mahein no grupu sosiedade sivíl seluk husu beibeik atu hadia sistema justisa. Saida maka partidu sira nia estratéjia polítika atu rezolve krize ida ne’e, no asegura númeru juiz, prokurador no staff tribunal sira seluk natoon atu jere kazu kriminal sira ho diak?
- Dezempregu, edukasaun no fasilidade rekreasi ba joven: Violénsia husi GAMR akontese tanba fatór oi-oin, maibé fatór boot maka joven barak sente frustradu tanba falta edukasaun, kampu traballu no fasilidade ba rekreasi (halimar). Bainhira futuru jerasaun foun la klaru, ne’e risku ba seguransa no ben-estar nasaun tomak. Tanba ne’e, FM sempre husu Governu atu kria planu integradu atu investe iha edukasaun, empregu ba joven no fasilidade rekreasi sira, en vez de “projetu” kiik-kiik ne’ebé implementa to’o agora, maibé ladun fo rezultadu diak. Polítika joven saida maka partidu polítiku sira bele aprezenta hodi responde ba nesesidade urjente hirak ne’e?
- Korrupsaun: Elementu korruptu iha Governu no burokrasia estadu hafraku seguransa nasionál tanba osan sai husi kofre estadu ba fali ema privadu nia liman. FM konsidera korrupasaun nuudar kestaun seguransa nasionál tanba hamenus rekursu estadu ne’ebé nesesáriu atu kria orden sosiál ne’ebé estável. Ne’e la’ós deit setór seguransa rasik (polísia no militár), maibé dezenvolvimentu ekonómiku no servisu sosiál sira. Tanba Komisaun Anti-Korrupsaun (KAK) rasik la bele lori kazu, kazu korrupasaun hetan influénsia polítiku. Iha kampaña eleisaun tinan ida ne’e, partidu sira tenke fahe estrátejia anti-korrupsaun ho públiku. Governu foun bele fo autoridade ba KAK atu lori kazu, hanesan eziste iha Indonézia. Ami hakarak rona husi partidu sira: oinsá imi bele kombate korrupsaun, komesa husi nível altu estadu?
- Fakar osan públiku: Korrupsaun signifika naok osan públiku; maibé, dala barak mos Governu gasta osan arbiru, sein benefísiu no dezigual. Estadu gasta ona osan barak ba mega-projetu sira iha Suai no Oecussi sein retornu. Grupu privilejidu sira hetan pensaun moris tomak, hanesan membru Parlamentu. Estadu sosa kilat no ekipamentu karun ba PNTL no F-FDTL, maske la esplika tanba saida maka ajénsia seguransa presiza duni ekipamentu sira ne’e. Dala barak, Governu nia gastus la’os bazeia ba polítika ruma maibé bazeia ba ema boot nia hanoin ka pedidu. FM husu beibeik ba polítiku sira atu kria polítika ida ne’ebé sai matadalan ba desizaun aprovizionamentu sira. Ami husu partidu sira: polítika saida maka sei guia imi nia desizaun atu garante orsamentu no gastus sei balansadu no responsávael?
- Polítiku sira nia interese pesoal: FM triste haree katak polítiku barak iha Timor-Leste falta integridade. Bainhira buka posizaun públiku, dala barak interese pesoal maka domina. Sira halo promesa barak iha kampaña ka ataka governu bainhira servisu ba NGO ka opozisaun. Maibé bainhira tama governu bele hetan oportunidade barak. Sira kria lei Pensaun Vitalisia ka sosa kareta karun, depois halo leilaun sosa ho folin baratu. Bainhira governu troka, governu foun fahe pozisaun ho kolega no familia. Saida maka partidu sei halo atu hapara fahe pozisaun bazeia ba ligasaun pesoal duké esperiénsia no kapasidade?
- Fundu Petrolíferu atu mamuk: Kampu mina úniku iha Timor-Leste besik atu taka ona, no Orsamentu Jerál Estadu (OJE) depende ba Fundu Petrolíferu (FP). Foin lalais, Banku Mundiál hakerek dehan FP bele mamuk iha 2034, no OJE 2023 rasik mos mensiona ida ne’e. ASEAN mos preokupa kona-bá ekonomia no seguransa iha Timor-Leste. Polítiku sira sempre koalia jerál kona-bá oinsá ASEAN sei lori investimentu no dezenvolvimentu mai Timor, maibé seidauk klaru oinsá ida ne’e sei akontese. FM husu partidu sira atu publika planu detalladu oinsá sira sei prepara Timor-Leste ba “peñasku fiscal” (fiscal cliff). Realistikamente no pratikamente, oinsá estadu bele diversifika ekonomia Timor-Leste?
- Adezaun ba ASEAN, kustu no krime: Iha tempu badak, susar ba ASEAN atu lori benefísiu ekonómiku boot mai Timor-Leste. Maske nune’e’e, ba Timor-Leste atu mantein embaixada, burokrasia diplomatika, no tuir no organiza eventu ASEAN sira, inklui ekontru 1,200 kada tinan, ne’e kustu boot los. Bainhira Timor-Leste adapta kontrola fronteira ba regra ASEAN, sasan, ema no servisus sei tama-sai livre liu. ONU nia Office on Drugs and Crime (UNODC) hato’o ona preokupasaun kona-bá integrasaun ASEAN nia parte aat (“dark side of ASEAN integration”). Maibé, ema barak iha Timor-Leste fiar deit ASEAN sei lori benefísiu boot mai Timor-Leste, no ladun komprende kona-bá nia kustu ka risku sira. FM husu partidu atu estuda lai ASEAN, e depois esplika oinsá sira sei responde ba atividade kriminal sira ne’ebé sei akontese iha fronteira. Saida maka sira nia planu atu prevene tráfiku droga no ema, brankeamentu kapital, pirataria, no elementu kriminal subar-an iha Timor?
- Kontrola armas de fogo (kilat): ASEAN sei akontese iha futuru, maibé Timor-Leste enfrenta krime barak ohin loron, no Governu presiza responde agora ba kriminalidade ne’ebé ameasa nasaun Kazu barak akontese liga ho uza no rai kilat ilegal, ne’ebé sai asuntu boot iha periodu eleisaun ida ne’e. Kilat tipu militár lakon husi PNTL no F-FDTL, no ema privadu kaer kilat ne’ebé foti husi estadu, sosa ka importa ilegal. Iha kilat barak ne’ebé Estadu lakon tiha ona tanba falta kontrolu no estadu la halo audit. Durante tempu naruk, FM husu Governu atu implementa lei vigor atu kontrola armas PNTL no F-FDTL nian, atu halo audit annual ba kilat iha rai laran tomak, no atu kria lei foun hodi regula ka bandu ema sivíl uza kilat. Ita hotu sei lembra krize 2006, maibé Governu Timor-Leste seidauk kria Polítika Seguransa Nasionál ida hodi kontrola kilat iha rai laran! Partidu sira bele foti responsabilidade no esplika oinsá sira sei kontrola kilat ka lae? Ka imi sei kontinua ignora asuntu ne’e?
Periodu eleisaun ida ne’e tempu kritiku iha istória Timor-Leste nian. Ita nia tempu limitadu tebes. Parlamentu no Governu durante tinan lima (5) tuir mai sei determina futuru Timor-Leste nian. FM mos komprende katak periodu ida ne’e maka dala ikus ba jerasaun 1975 atu ukun. Tanba ne’e ami husu lidér istóriku sira atu konsidera legadu saida mak imi sei kria ba futuru, no oinsá bele prepara Timor-Leste ba jerasaun foun atu ukun.
Ba tempu badak, ita la bele hein deit atu haree oinsá Governu foun hala’o nia servisu. Antes eleisaun iha Maiu, FM husu partidu sira atu esplika no públika sira nia polítika sira, no mos halo kampaña bazeia ba polítika, la’ós bazeia ba istória pesoal. Partidu ne’ebé tama iha Governu tenke tuir programa polítika ne’ebé aprezenta iha kampaña. Husi partidu 21, partidu ida ne’ebé mak bele responde ba krize ekonomia, governasaun no seguransa sira atu salva nasaun ida ne’e? Tuir Fundasaun Mahein nia haree, só partidu sira ne’ebé bele aprezenta solusaun polítika ba problema hirak ne’e mak merese atu sai Governu Konstituisional XI.